Erinevus lehekülje "Vikipeedia arutelu:Vormistusreeglid" redaktsioonide vahel

(arvamus)
 
:: Ah jaa, meil ei ole ka mingit kokkulepet vanakreeka tekstide ladina kirjas edasiandmise kohta. Sellel juhul ei saa minu meelest kasutada kohanimede eeskuju, sest nende puhul kasutatakse transkriptsiooni, mis ei anna keelt täpselt edasi (mõtlen põjiliselt ''e'' ja ''o'' pikkust; rõhke ei õnnestu täpselt edasi anda, sest ei saa kasutada korraga pikkuse- ja rõhumärke). Artiklis [[Thales]] olen kasutanud sellist edasiandmise viisi, mis on võimalikult täpne ning ühtlasi eesti ja vanakreeka hääldust arvestav (''kh'', mitte ''ch''; ''u'', mitte ''oy'' ega ''ou''; ''ph'', mitte ''f''). Kui me lepime kokku teisiti, siis pole mul midagi selle vastu, et seda kokkulepet järgida. Peale selle on mul seal tehnilistel põhjustel (mis nüüdseks on kadunud) rõhtkriipsu asemel tsirkumfleks). Kasutaksin tekstide puhul heameelega kreeka kirja, aga Windowsiga ma ei saa seda teha ja Internet Exploreriga pole seda võimalik lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:01, 8 Feb 2005 (UTC)
 
Noh, lõpp kaduski vist tehniliste probleemide tõttu (aga hea et niigi läks ja muu olemas!).<br>
Panen siis siia veelkord lühudalt kirja, mis ma asjast arvasin. Üldiselt kõigega nõus, india kirjades paneks ette alapunktiga r asendada ri'ga ja punktiga m n'iga.<br>
Heebrea keeles panen ette mitte lähtuda uusheebrea hääldusest, vaid kasutada täht-tähelist transliteratsiooni konsonantide puhul ja vokaalidest kasutada lähendusi-lihtsustusi a, e, i, o, u-ks.<br>
Kreeka keeles panen ette lähtuda ÕSist, lisaks võiks pikkadest vokaalidest kriipsukesega märkida oomega ja eeta. Rõhu suhtes mul kindlat seisukohta pole. Kas tehniliselt oleks võimalik näiteks pikenduskriipsu ja tsirkumfleksi korraga kasutada? [[Kasutaja:KS|KS]] 08:55, 9 Feb 2005 (UTC)
1547

muudatust