Suur reduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Rootsi uusaeg; lisatud Kategooria:17. sajand Rootsis |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Mõisate reduktsioon''' ehk '''riigistamine''' oli [[mõis]]ate riigi omandusse tagasivõtmise protsess.
[[File:Karl XI i kröningsdräkt.jpg|thumb|[[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]]]]
[[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XI]] ajal [[1680]]. aastal võttis [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis, mille tulemusena toimus nn. [[Suur reduktsioon]]. Mõisate reduktsioon viidi läbi nii Rootsi riigis kui ka Rootsile kuuluvates [[Rootsi dominioonid|dominioonid]]es ([[Rootsi
Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli kuninga Karl XI ja kuninganna [[Kristiina]] poolt nende valitsusajal tehtud riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning [[riigikassa]] oli pidevates finantsraskustes.
==Suur reduktsioon Eestimaal ja Liivimaal==
Kui varasematest mõisate tagasivõtmistest, [[1655]]. aasta [[neljandikreduktsioon]]ist olid [[Eestimaa|Eesti]]- ja [[Liivimaa]] alad jäänud valdavalt puutumata, siis 1684. aastal laiendati [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeva]] otsust ka neile. Rootsi aadel omas väga suurt osa Liivimaa mõisatest, tema käes oli 47,7% Liivimaa haritud pindalast. Liivimaa
Koos mõisate riigistamisega kavandati ka talupoegade vabastamist pärisorjusest, kuna Rootsi kuningriigis elavad talupojad ei olnud [[pärisorjus|pärisorjad]], kuid seda ei teostatud Rootsi krooni riigimõisates ega ka era- ega [[rendimõis|rendimõisates]]. Mõisate riigistamisel kadus vana läänikorraldus. Riigistatud mõisate rendileandmise akt oli sisuliselt äriakt kahe partneri vahel, mis oli samm feodalistlike ühiskonnasuhete kadumisel.
| |||