Redaktsioon: 30. november 2020, kell 20:35 redigeeri Eihel (arutelu \| kaastöö) 42 muudatust corr. Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. märts 2022, kell 22:19 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 169 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Jõgi \| nimi = Piusa jõgi \| pildi_nimi = ~~Härma~~Piusa ~~müür~~River sandstone walls.jpg \| pildi_seletus = ~~[[Härma~~Piusa ~~müür]]~~jõgi ~~Piusa~~Nakri müüri ~~jõel~~juures \| lähe = [[Plaani Küläjärv\|Küläjärv]] \| lähe_NS = 57.67573 \| lähe_EW = 27.08075 \| suue = [[Pihkva järv]]e \| suue_NS = 57.96742 \| suue_EW= 27.81657 \| valgla_maad = [[Eesti]], [[Venemaa]] \| pikkus = ~~109~~108 km \| valgla_pindala = 796 km~~²~~² \| jõe_langus = 214 m \| jõe_lang = 1,94 m/km \| paremad_lisajõed = \| vasakud_lisajõed = \|~~Vooluhulk~~ ~~suudmes~~vooluhulk = 5,8 m/s}} \| osm = jah }} '''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-~~Eesti]]s,~~Eestis. ~~mille~~Selle alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil. Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv\|Küläjärvest]]~~est~~ [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg\|Piusa ürgorus]]. Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km~~²~~², millest 508 km~~²~~² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.<ref>{{cite web\| language=en\| url=http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787\| title=Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER\| website=www.setomaa.ee\| publisher=\| accessdate =30.11.2020\| archiveurl=https://web.archive.org/web/20070902160859/http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787\| archivedate=02.09.2007\|deadurl=yes }}.</ref>. Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik. 29. rida ⟶ 31. rida: Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab [[Vana-Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus\|piiskopilinnuse]] varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref> Piusa jõgi on piirijõeks [[setud]]e ja [[võrukesed\|võrukeste]] vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> Jõgi on ka piiriks [[Liivimaa]] ja [[Setumaa]] vahel, mis kujunes välja [[Liivimaa ristisõda\|Saksa ekspansiooni]] pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – [[õigeusk\|õigeusu]] ja [[katoliiklus\|katoliku usu]] vahel.<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>. == Vaata ka == * [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]] * [[Piusa liivakivipaljandid]] 38. rida ⟶ 40. rida: {{viited}} ~~[[Kategooria:Eesti jõed]]~~ [[Kategooria:Venemaa jõed]] [[Kategooria:Võru maakonna jõed]]

Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel