Luiz Inácio Lula da Silva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
| pildiallkiri =
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1945|10|27}}
| sünnikoht = [[Caetés]], [[Pernambuco osariik]], [[Brasiilia]]
| surmaaeg =
| erakond =''Partido dos Trabalhadores'' –[[Töölispartei]] (PT)
| amet = [[Brasiilia president]] (2003–2011)
| haridus =
16. rida:
| märkused =
}}
'''Luiz Inácio Lula da Silva''' (hüüdnimi '''Lula'''; sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1945]] [[Caetés]]es) on [[Brasiilia]] [[poliitik]]. Ta oli [[Brasiilia president]] [[1. jaanuar]]ist [[2003]] kuni 1. jaanuarini [[2011]].
 
Ta oli [[Brasiilia president]] [[1. jaanuar]]ist [[2003]] kuni 1. jaanuarini [[2011]].
 
Lulal on vähe ametlikku haridust. Ta õppis lugema alles 10-aastaselt ja lahkus koolist pärast 4. klassi, et minna tööle ja niimoodi oma peret aidata. Ta alustas 12-aastaselt saapaviksija ja tänavamüüjana. 14-aastaselt sai ta oma esimese ametliku töö [[kivüsi|kivisütt]] töötleva ettevõtte [[treipink|treipingi]] taga.
28. rida ⟶ 26. rida:
[[10. veebruar]]il [[1980]] oli Lula nende ametiühingujuhtide, akadeemikute ja teiste intellektuaalide hulgas, kes asutasid [[Töölispartei]]. [[28. august]]il [[1983]] aitas ta asutada alternatiivset ametiühingute keskliitu ''[[Central Única dos Trabalhadores]]'', millest sai tänapäeva Brasiilia suurim ametiühingute keskliit.
 
Esimest korda kandideeris Lula valitavasse riigiametisse [[1982]]. Ta kandideeris [[São Paulo osariik|São Paolo]] osariigi]] parlamenti ega osutunud valituks. [[1986]] valiti ta [[Brasiilia Rahvuskongress]]i, kusjuures ta kogus kõige rohkem hääli kogu Brasiilias. Pärast hunta võimu lõppu aitas Töölispartei koostada [[Brasiilia põhiseadus|Brasiilia uut põhiseadust]] ja suutis sinna saada töötajate tugevad põhiseaduslikud õigused, kuid ta ei suutnud sinna saada punkte, mille põhjal korraldada Brasiilias [[maareform]].
 
Esimest korda kandideeris Lula Brasiilia presidendiks [[Brasiilia 1989. aasta presidendivalimised|1989]]. Lulat peeti kandidaatidest kõige vasakpoolsemaks. Ta jõudis valimistel teise vooru, aga kaotas seal parempoolsele [[Fernando Collor de Mello]]le, kes rõhus oma kampaanias võitlusele [[korruptsioon]]i vastu. Kuid [[1992]] pidi Collor de Mello tagasi astuma süüdistuste tõttu riigi vara [[omastamine|omastamises]].