Akraasia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lisan {{toimeta}} mallidele ajad (AWB) |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Alates antiigist on tahtenõrkusse kahesugust suhtumist.
Aristoteles esindab teist suundumust, mille puhul kuulub inimese juurde kalduvus nõrgalt tahta. Stoikudest alates on akraasia küsimus transformeerunud [[mõistus]]e ja tunnete ([[passioon]]ide) vastasseisuks: akraasia kui taltsutamatus on emotsioonide juhtimise ja valdamise küsimus. Selleks tuleb leida vaid retseptuur, teadmiste kogum, mille varal inimliku heaolu saavutamine - tee [[voorus]]teni - on distsipliinist ja harjutamisest sõltuv.
15. rida:
Alates [[Donald Davidsonist]] kuulub akraasia-temaatika [[analüütilise filosoofia]] baasdiskursusse.
==Lisalugemist==
Kaasaegsest arutelust kultuuriajakiri ''Akadeemia'' nr. 1 - 2005:
▲1. Davidson, Donald. Kuidas on tahtenõrkus võimalik?
▲2. [[Männiste, Indrek]]. Akraasia ja Davidson.
▲[[Kategooria:psühholoogia]]
|