Ripuka Punamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Ripuka Punamägi (mäe lagi).jpg|thumb|Ripuka Punamäe lagi aastal 2021]]
'''Ripuka Punamägi''' ehk '''Ripuka Linnamägi''' asubon [[Jõgevalinnamägi]]lt 14 km kaugusel ja [[VaimastvereKärde]]st 3külas km[[Jõgeva põhjavald|Jõgeva poolvallas]].
 
==Asukoht==
 
Piki [[Kärde-Kõola voor]]e [[Vaimastvere]]-poolset nõlva läheb väike külatee loodesse, kus asub linnamägi. Asukoht on [[muinsuskaitse]] all.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=9212 Kultuurimälestiste riiklik register: Mälestis 9212 Linnus "Ripuka Punamägi"]</ref>
 
==Ajalugu==
 
[[Eelrooma rauaaeg|Eelrooma rauaajal]] (500 eKr – 50 pKr) oli linnusekoht nõrgalt kindlustatud. 11. sajandil rajati oosile[[oos]]ile tugevamad kindlustused. HävitatiLinnus hävitati 11. sajandi keskpaiku. 13. sajandi alguses võeti linnusemägemägi uuesti linnusena kasutusele, palkkonstruktsioone tugevdati ning valle kõrgendati. Punamäel paiknenud linnus sarnanebsamastub oletatavalt [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mainitud [[Riole linnus]]ega, kus 1220. aastal ristiti 500 inimest.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIV 1, kommentaar 5, lk 211</ref> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandil kasutasid kohalikud talupojad seda linnusekohta kindlustatud [[pelgupaik|pelgupaigana]].{{lisa viide}}
 
==Kirjeldus==
[[File:Ripuka Punamägi (nõlv).jpg|thumb|Ripuka Punamäe nõlv aastal 2021]]
Muinaslinnus asubasus seljaku neemikuna lõppeval kagupoolsel otsasotsal. SealLinnusease on see loodest eraldatud madala valli ja välisjalamil oleva kraaviga. Valli pikkus on 26 ja laius 6-7 meetrit. Välisküljel on valli kõrgus kraavi põhjast on 2,8 m, siseküljeltsiseküljel 1 m. Kultuurikihiga väikese siseõue pikkus on 33 m, laius 28 m. Muinaslinnuses on tuvastatud eristatavaid asustusperioode: eelrooma rauaaeg, 11. sajandi algus, 11. sajandi II pool – 13. sajandi algus ning [[hiliskeskaeg]] ja 16. sajand. <ref>/Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 284-285/</ref>
Muinaslinnuses on tuvastatud eristatavaid asustusperioode: eelrooma rauaaeg, 11. sajandi algus, 11. sajandi II pool – 13. sajandi algus ning hiliskeskaeg ja 16. sajand. <ref>/Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 284-285/</ref>
 
==Kirjandus==