Tarbimisühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus
6. rida:
 
== Tarbimisühiskonna mõju ==
Tarbimisühiskonnale on omane, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Igas valdkonnas valitseb suur [[konkurents (majandus)|konkurents]]. Tootjad ja teenuseosutajad konkureerivad omavahel tarbija tähelepanu nimel. Igapäevaselt tuleb tegeleda klientide tähelepanu püüdmisega. Tarbijad konkureerivad omavahel asjade pärast. Tarbijad soovivad omada kõiki enda kaasaegseid ja populaarseid tooteid. Inimesed tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid ja uudsemaid tooteid. Tarbimisühiskonna tõttu on muutunud inimeste väärtushinnangud. Populaarsust ei määra haridus ja intelligents, vaid asjad, mida inimene omab. Tihti tehakse tööd ning teenitakse raha eesmärgiga osta uusi tooteid või teenuseid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lvrkk.ee/kristiina/Eva_Vahtramae/ostukaitumine/tarbimisobjekt.html|Pealkiri=Tarbimisobjekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ühiskonnale on omane, et asutused, tooted ja informatsioon on kergesti kättesaadavad. Liigne tootmine ja tarbimine mõjub laastavalt nii inimeste rahakotile kui ka loodusele. Tarbimisvajaduste rahuldamiseks kulutatakse loodusressursse ning tekitatakse palju prügi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://blogi.ee/minny/2012/11/24/mina-ja-meie-tarbimisuhiskonna-tuleviku-suunajad-2011-a-dets-arieetika-aines-essee/|Pealkiri=Mina ja meie – tarbimisühiskonna tuleviku suunajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tarbimisühiskonna mõju on pigem negatiivne ning selleks, et vältida liigset tarbimist ja mõttetut ostmist, on järjest enam populaarsust kogumas ka [[taaskasutus]].
 
== Tarbimisühiskonna mõju loodusele ==
Tarbimisühiskond on viimase 20. aastaga teinud loodusele palju pahandust. Iga aasta tekkib olmejäätmeid Eesti rohkem aastast 2012 kuni 2018 on olmejäätmete hulk Eestis suurenenud seal hulgas ka kodudes tekkinud pakendijäätmed) 22,5%. Iga riik tegeleb olmejäätmetega erinevalt 2017. aasta andmete kohaselt ladestab Serbia ning Bosnia ja Hertsegovina ladestab kogu tekkinud olme jäätmed. See pole kõige parem variant kunagi saab ladestamise pind saab otsa. Teised alternatiivid on jäätmete põletamine millega omakorda võib atmosfääri sattuda gaasid mis muudavad hingatava hapniku mustemaks. Olmeprügiga tegelemisel ei olegi head lahendust. Parim praegu leitud lahendus on taaskasutamine mis on iga aastaga muutunud aktuaalsemaks ning teadlased leiutavad uusi mooduseid, kuidas jäätmeid ümber töödelda, et lõpuks tekiks tarbimisühiskonnast vähem jäätmeid. Jäätmeid tekkib iga aastaga rohkem mis omakorda tähendab, et jäätmeid satub ka loodusesse rohkem. Tarbimisühiskonna suur mõju loodusele on ka toidu toiteväärtuse vähenemine. Veekogudes on rohkem ja rohkem mikroplastikut mida söövad kalad ja linnud ning toiduahela tipus lõpuks ka inimesed. Inimene otseselt plastikut ei söö aga kuna plastikust eraldub erinevaid kemikaale, mis muudab toidu vähem toiteväärtuslikuks.
 
Mõju loodusele on ka tootmisel mida aasta edasi seda puhtamaks üritataks üritatakse suurte tehaste tootmist saada, kuid praegu ei ole veel suudetud mõju loodusele piisavalt vähendada. Saaks suurte tehaste tööd nimetada jätku suutlikuks. Mingisugusel hetkel saab ka tooraine otsa ning, kui on toodetud liiga palju massi mida ei saa taaskasutada siis ei ole võimalik tehaste tööd nimetada jätkusuutlikuks.
 
==Vaata ka==