Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel

(Link)
Lühikesel Vene valitsemisajal ([[1558]]–[[1582]]) [[Tartu ajalugu|Tartus]] moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskopkonna piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
 
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piis­kopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklikkudeusklike puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusilevarandusega rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587).
 
Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile [[Tartu Püha Katariina klooster]] ja [[Tartu Katariina kirik|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].
75

muudatust