Redaktsioon: 2. mai 2021, kell 04:05 redigeeri Jalo Taisto (arutelu \| kaastöö) 49 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2021, kell 11:32 redigeeri eemalda Leonardo da Puhja (arutelu \| kaastöö) 98 muudatust →‎Jesuiidid Eestis Uuem muudatus →
16. rida: Lühikesel Vene valitsemisajal ([[1558]]–[[1582]]) [[Tartu ajalugu\|Tartus]] moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskopkonna piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma. Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piiskopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete ~~usklikkude~~usklike puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna ~~varandusile~~varandusega rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel\|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587). Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile [[Tartu Püha Katariina klooster]] ja [[Tartu Katariina kirik\|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik\|Maarja kirik]].

Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel