Ungru mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mõisablogi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi küla]]s [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>.
Praeguseks varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]-stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Marseburgi loss|Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid kurva armastusloo tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema.▼
= Ajalugu =
▲Praeguseks varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register"/>. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]-stiilis<ref name="kultmälestiste_register"/>. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Marseburgi loss|Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register"/>. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid tegemata ning loss jäi tühjaks. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema.
Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. Alates 1620. aastatest kuni aastani 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses ning kellest viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Lossi kinkis [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg|Otto von Ungern-Sternbergile]] 1629. aastal Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise.
1830. aastal ostis mõisa Rootsi väejuht ja riigitegelane Magnus de la Gardie ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Evald Ungern-Sternbergile. Krahv Evaldi poeg Ewald, kes oli legendi kohaslet Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toodi ta Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale Kõrgessaarde.<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel.
= Legend =
Legend räägib, et Evald Ungern-Sternbergi poeg Ewald Adam Gustav Paul Constantin von Ungern-Sternberg olevat külastanud 19. sajandi lõpul Saksamaal asuvat Merseburgi aadlilossi ning olevat armunud sealse lossihärra tütresse. Lossihärra tütar aga oli lubanud kogu oma elu veeta oma isa lossis ning oli nõustunud krahv Ungern-Sternbergiga abielluda vaid juhul, kui ta ehitab samasuguse lossi. Selle peale kiirustas krahv koju ning alustas 1893. aastal ehitustöid. Mõne aastaga olid lossil püsti seinad ning ka katus peal. Sisetööd võtsid rohkem aega, kuid ka nendega jõuti enam-vähem lõpusirgele. Ehitustööd aga seiskusid kui krahvini jõudis uudis, et tema armastatud lossipreili oli haigestunud ja surnud.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref>
= Ehitus =
Ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning barokse voluutviilud.<ref name=":1" /> Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna Niguliste kirikutornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel aga tööd tollel hetkel seiskusid. tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd.
Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss nõukogude sõjaväe valdusesse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni.
Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" />
= Tänapäev =
Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva tee vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" />
Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad krras ka varemete ümbrust.
==Vaata ka==
20. rida ⟶ 38. rida:
*[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis
*[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis]
*[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu]
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
| |||