Loogilised uurimused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
67. rida:
====§ 6 Loogika kui teadusfilosoofia võimalikkus ja õigustus====
 
Teadusfilosoofia kui teaduse idee juurde kuuluva normatiivse ja praktilise distsipliini võimalikkuse ja õigustuse alus on järgmine. Nagu sõna "teadus" ütleb, puudutab [[teadus]] [[teadmine|teadmist]]. Teaduse objektiivne vorm on [[teaduslik kirjandus]], mis pärineb paljude indiviidide teadmisaktidest ja läheb nendeks jälle üle; selles mõttes on teadmiseteaduse eesmärgiks teadmine.
 
Tõde on meil teadmises; tegelikus teadmises on ta meil õige [[otsustus]]e objektina. Ent iga õige otsustus mingi asjaolu kohta ei ole teadmine selle asjaolu olemisest või mitteolemisest. On veel tarvis [[evidents]]i, valgusrikast kindlust, mida tuleb eristada pimedast [[veendumus]]est, ebamäärasest arvamisest, et mitte joosta äärmise [[skeptitsism]]i karile. Tavaliselt me peame siiski teadmise jaoks piisavaks ka mälestust, et evidents oli. Me eristame teadmist aluseta arvamisest ning seostame teda otsustuse õigsuse "tunnustega". Kõige täielikum tunnus on evidents, mida me peame tõe vahetuks tajumiseks. Tavaliselt me piirdume evidentsiga asjaolu suure [[tõenäosus]]e kohta, mille põhjal me eristame mõistlikke ja ebamõistlikke, paremini ja halvemini põhjendatud [[oletus]]i.
 
Teises tähenduses me räägime vastavalt tõenäosusele suuremast või väiksemast teadmisest, nii et evidentsil põhinev teadmine on ideaalne, maksimaalne teadmine.