Austria holokausti mälestusteenistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Teenistuse organiseeris Austria politoloog Andreas Maislinger 1991. aastal. Meislinger laenas algidee Saksa ''Aktion Sühnezeichen''<nowiki/>'ilt, mille ridades ta Auschwitz-Birkenau muuseumis vabatahtlikuna osales.
 
Innsbrucki politoloog ja [[Braunau am InniInn]]i ([[Adolf HitleriHitler]]i sünnilinn) lähiajaloopäevade teadusdirektor Andreas Maislinger tegi alates 1970. aastate lõpust kampaaniat seda tüüpi alternatiivteenistuse loomiseks, mille eesmärk oli harida inimesi holokausti teemal. 10. oktoobril 1980 esitles ta Austria riigitelevisiooni ORF saates "Kreuzverhor" oma visiooni "kogukonnateenistustest Auschwitzis". Tollane Austria president Rudolf Kirchschläger lükkas tema ettepaneku tagasi põhjendusega, et "austerlasel pole Auschwitzis midagi lunastada".
 
1991. aasta mais teavitas Austria siseminister Franz Löschnak lõpuks kirjas Maislingerit, et Austria valitsus kiidab mälestusteenistuse heaks ja et vajalikud rahalised vahendid annab Austria siseministeerium. 1. septembril 1992 alustas esimene mälestusteenistuja teenistust Auschwitz-Birkenau muuseumis. Sealtpeale on välismaale saadetud sadu Austria ajateenistuskohuslasi, kelle väljavalimise ja harimise eest enne välismaale saatmist vastutab Mälestusteenistuse ühing - Ajaloopoliitilise haridustöö ja rahvusvahelise dialoogi ühing (''Verein Gedenkdienst - Verein für historisch-politische Bildungsarbeit und internationalen Dialog'').<ref>https://gedenkdienst.at/gedenkdienst-leisten/ehemalige/</ref>
11. rida:
==Teenistuse jaoks soovitatav läbiloetav kirjandus==
 
* Wolfgang Benz, Der Holocaust, München 2001.iWolfgang

* Wolfgang Benz, Barbara Distel, Hgg n., Der Ort des Terrors (Band 1–9), München 2005–2009.
 
* Werner Bergmann, Die Geschichte des Antisemitismus, München 2010.