Austria holokausti mälestusteenistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) Kirjutasin peatüki "Ajalugu" |
||
1. rida:
'''Austria holokausti mälestusteenistus''' (''Österreichischer Gedenkdienst, Austrian Holocaust Memorial Service'') on [[Austria]] kohustusliku [[ajateenistus]]e riiklik asendusteenistus, mille osalised teenivad aega [[holokaust]]i mälestusele pühendatud institutsioonides.
{{Tsitaat2|"Mälestusteenistuse eesmärk on rõhutada Austria kaasosalust holokaustis ja panna meid kõiki teadvustama oma kohustust võidelda selle eest, et seda mitte kunagi enam ei juhtuks."| (Katkend Austria endise kantsleri Franz Vranitzky kõnest Jeruusalemmas juunis 1993)}}
. == Ajalugu ==
Teenistuse organiseeris Austria politoloog Andreas Maislinger 1991. aastal. Meislinger laenas algidee Saksa ''Aktion Suehnezeichenilt'', mille ridades ta Auschwitz-Birkenau muuseumis vabatahtlikuna osales.
Innsbrucki politoloog ja Braunau am Inni (Adolf Hitleri sünnilinn) Lähiajaloopäevade teadusdirektor Andreas Maislinger tegi alates 1970. aastate lõpust kampaaniat seda tüüpi alternatiivteenistuse loomiseks, mille eesmärk oli harida inimesi holokausti teemal. 10. oktoobril 1980 esitles ta Austria riigitelevisiooni ORF-i saates "Kreuzverhor" oma visiooni "kogukonnateenistustest Auschwitzis". Tollane Austria president Rudolf Kirchschläger lükkas tema ettepaneku tagasi põhjendusega, et "austerlasel pole Auschwitzis midagi lunastada".
1991. aasta mais teavitas Austria siseminister Franz Löschnak lõpuks kirjas Maislingerit, et Austria valitsus kiidab hing.mälestusteenistuse heaks ja et vajalikud rahalised vahendid kannab Austria siseministeerium. 1. septembril 1992 alustas esimene mälestusteenistuja teenistust Auschwitz-Birkenau muuseumis. Sealtpeale on välismaale saadetud sadu Austria ajateenistuskohuslasi, kelle väljavalimise ja harimise eest enne välismaale saatmist vastutab Gedenkdiensti ühing.
[[Kategooria:Holokaust]]
| |||