Naivism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Naivism''' ([[prantsuse keel]]es ''naif'' – lihtsameelne, lapselik, nim. ka primitiivne kunst) on 19.
[[File:The Hungry Lion throws itself on the Antelope, 1898-1905.jpg|thumb|The Hungry Lion throws itself on the Antelope (Le lion, ayant faim, se jette sur l'antilope), 1898/1905]]
==Iseloomustus==
Naivistlik kunst on tihti väga detailne, kasutatakse pigem erksaid küllastunud värve kui pehmeid värvide segusid ja toone.<ref name="auto1"/> Samuti on naivismile iseloomulik tsentraalperspektiivi puudumine, samuti ei osata arvestada anatoomiaga ega tunta valguse ja õhu kasutamise võtteid.<ref name="auto2"/> Naivistlikku kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust, millega seletatakse ka naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust.<ref name="auto2"/> Tihtipeale sarnaneb naivism lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis esineb harva.<ref name="auto2"/> Naivistlikku kunsti iseloomustab sageli ka ebamugav suhe maali vormiliste omadustega, näiteks eiratakse kolme traditsioonilist perspektiivireeglit – vähendada objektide suurust proportsionaalselt kaugusega, kauguse kujutamisel kasutada summutatud värve ning distantsil vähendada detailide täpsust.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://artsandculture.google.com/theme/what-is-naive-art/YwLC8yxnsRUtJA|title=What Is Naive Art?|website=Google Arts & Culture}}</ref> Erinevalt rahvakunstist, mis kasutab sarnast lihtsustatud lähenemist, ei tulene naivistlik kunst tingimata kultuurilisest kontekstist või traditsioonist.<ref name="auto"/>
Üheks tähtsaimaks naivismi jooneks võib pidada traditsiooni ja täpse järgnevuse puudumist. Naivism oli olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Naivistide mõju modernsele kunstile on olnud märkimisväärne – 20. sajandi alguses hakkasid naivismi võtteid harrastama ja rakendama ka õppinud kunstnikud.<ref name="auto2"/>
==Ajalugu==
Enne 20. sajandit oli naivistlik kunst selle kõige tavalisemas tähenduses igasugune kujutava kunsti vorm, mille on loonud inimene, kellel puudus kunstiline haridus või väljaõpe. Kui koolitatud kunstnik jäljendas seda esteetikat, nimetati seda sageli primitivismiks, pseudonaivismiks või valenaivismiks.<ref name="auto"/>
Naivistlikku kunsti on hakatud eraldi kunstivooluna käsitlema 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest. Esimene tunnistus naivsistliku kunsti kohalolust oli 1912. aastal ilmunud ''Almanach Der Blaue Reiter'' (tõlk. Sinise Ratsaniku Almanahh). See oli kunstiteemaliste esseede kogumik ja valik Müncheni
Naivistliku kunsti võtmefiguur oli Henri Rousseau ning kuigi almanahhi ilmumine tõmbas ka teiste kunstiringkondade tähelepanu Rousseau töödele, väidavad eksperdid, et termin „naivistlik kunst“ sai siiski alguse 1885. aastal, kui kunstnik [[Paul Signac]] sai teadlikuks Rousseau andest ning asus tema töödest näitusi korraldama.<ref name="auto"/>
15. rida ⟶ 18. rida:
===Henri Rousseau===
[[File:Henri Rousseau „Unenägu“, 1910.png|thumb|Henri Rousseau „Unenägu“, 1910]]
Prantsuse naivist [[
===Antonio Ligabue===
[[File:Antonio Ligabue „Autoportree koeraga“, 1957.png|thumb|Antonio Ligabue „Autoportree koeraga“, 1957]]
Rousseau kõrval teine oluline 20. sajandi naivist oli [[Antonio Ligabue]] ( [[File:Ivan Generalić „Hirvede pulm“, 1959.png|thumb|left|Ivan Generalić „Hirvede pulm“, 1959]]
===Ivan Generalić ja Niko Pirosmani===
[[File:Niko Pirosmani „Tüdruk õhupalliga“, 1900ndad.png|thumb|Niko Pirosmani „Tüdruk õhupalliga“, 1900ndad]]
Horvaatia naivisti [[Ivan Gruusiast pärit naivist [[Niko Pirosmanašvili]]t (1862–1918) tuntakse enamasti Niko Pirosmani nime all. Oma loomingus meeldis Pirosmanile kujutada mägede taustal rahvariides gruusia talupoegi ning pidulisi rikkalikult kaetud söögilaua taga. Tema töödes kohtab tihti stseene kohalikust igapäevaelust ning kujuteldavaid portreesid Gruusia ajaloolistest isikutest.<ref name="auto2"/>
===Paul Kondas===
Eesti tuntuim naivistlik kunstnik on [[Paul Kondas]] (1900–1985). Kondase maalid valmisid aastatel 1956–1981 sõltumata professionaalse kunsti arengust. Tema eluajal ei toimunud Kondase sünnilinnas Viljandis küll ühtegi tema isikunäitust, kuid pärast kunstniku surma ostis linn ära kõik temast maha jäänud maalid ning rajas 2003. aastal naivismi ja autsaider-kunstiga tegeleva [[Kondase
[[File:Paul Kondas „Maasikasööjad“, 1965.png|thumb|left|Paul Kondas „Maasikasööjad“, 1965]]
== Viited ==▼
{{Viited}}
{{Lääne kunst}}
[[Kategooria:Kunstivoolud]]
▲== Viited ==
|