Kergliiklustee: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kergliiklustee''' ehkon aegunud, 1960ndatest pärit mõiste, mille Eesti importis endale 2010ndatel Soomest<ref>{{Netiviide|autor=TIMO-PEKKA HEIMA|url=https://yle.fi/uutiset/3-12009070?fbclid=IwAR3lr0iFhJ7bDwV8Edy9u-OLFnxKV_CerPqDuGPzCPzAg_eB8DblTlEVWVo|pealkiri=Kevyt liikenne katosi suunnittelijoiden puheista – muutos on osa kokonaisuutta, joka patistaa suomalaisia kävelemään paljon nykyistä enemmän|väljaanne=YLE|aeg=9.7.2021|vaadatud=17.11.2021}}</ref>. See kõnekeelne väljend tähistab '''jalgratta- ja jalgtee'''d onehk [[kergliiklus]]eks, st jalgsi, [[jalgratas|jalgrattaga]], [[Rulluisutamine|rulluiskudega]] jne, mitte [[mootorsõiduk]]itega liikumiseks mõeldud tee.

KergliiklusteedKergliiklusteede kui mõiste ja infrastruktuuri rajamine on olulisedSoomes niija mujal riikides lõpetatud. [[liiklusohutusLiiklusohutus]]e kui ka [[terviseedendus]]e seisukohalt on kriitiline, kunaet eri liiklejagrupid - jalakäijad ja jalgratturid on- sealon eraldatud nii autoliiklusest, samaskui ka teineteisest. Samas on kergliiklusteed parema taristu puudumisel tähtsad [[tervisesport|tervisespordi]] võimaldamiseks. Põhjamaade (pea-)linnades, Helsingis näiteks on "kergliiklusteede" ehk eri liiklegruppide (elu-)ohtlik üksteisega segamine ära lõpetatud.<ref>{{Netiviide|autor=Reetta Keisanen|url=https://pyoraliikenne.fi/blogi/3-syyta-miksi-kevyenliikenteen-suunnittelu-on-lopetettu-helsingissa/?fbclid=IwAR3lr0iFhJ7bDwV8Edy9u-OLFnxKV_CerPqDuGPzCPzAg_eB8DblTlEVWVo|pealkiri=3 syytä, miksi kevyen liikenteen suunnittelu on lopetettu Helsingissä|väljaanne=Pyöräliikenneblogi|aeg=16.10.2019|vaadatud=17.11.2021}}</ref>

Eestis on kergliiklusteede rajamine hoogustunud pärast taasiseseisvumistiseseisvuse taastamist. Nende2020ndate ehituselalguseks on nii avalik diskussiooni tulemusel kui ka ekspertide järjepideval panusel hakanud ka viimaks ametkondades levima teadmine, et "kergliiklusteede" rajamine tuleb lõpetada ning asendada jalgrattateede ning kõnniteede rajamisega. Rattateede rajamisel on oluline, et kergliiklusteednad moodustaksid pideva võrgustiku, mis soodustab tervislikkeaktiivset eluviiseliikuvust (vastandina liikumisele autodeautoga). Näiteks saab jalgsi kõndimist ühildada rattasõidu, elektritõukerataste javõi [[ühistransport|ühistranspordiga]]) ehk multimodaalse liikuvusega.

Liiklusseaduse määratleb jalgratta- ja jalgtee kui "jalgrattaga, [[tasakaaluliikur]]i ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste [[liiklusmärk]]idega tähistatud"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009?leiaKehtiv Liiklusseadus] elektroonilises Riigi Teatajas.</ref>. '''Seaduses kergliiklustee mõistet ei leidu''', ent tavakeeles kasutatakse kergliiklustee mõistet jalgratta- ja jalgtee sünonüümina või katusmõistena mitmesuguste teede kohta, mis on ette nähtud jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele kergliiklejatele.<ref>Ylle Tampere. [https://www.accelerista.com/liiklus/liikluskomm/kas-kergliiklustee-kasutamine-on-selle-olemasolul-jalgratturile-kohustuslik/ Kas kergliiklustee kasutamine on selle olemasolul jalgratturile kohustuslik?] Accelerista, 23. aprill 2020.</ref><ref>[https://viimsivald.ee/uudised/ahoi-jalakaija-jalgrattur-sina-oled-turvalisuse-looja-valla-kergliiklusteedel Ahoi jalakäija, jalgrattur – sina oled turvalisuse looja valla kergliiklusteedel!] Viimsi Teataja, 17. aprill 2020.</ref><ref>[https://tehnikamaailm.ee/artikkel/koik-peavad-teadma-kus-jalgrattaga-soita-tohib Kõik peavad teadma, kus jalgrattaga sõita tohib] Tehnikamaailm, 8. aprill 2019.</ref> Teeregistri põhimääruse järgi on kergliiklustee "sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee või tee koosseisu kuuluv kõnnitee".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/112012016001 Teeregistri põhimäärus] eletroonilises Riigi Teatajas.</ref>