Ringkonnakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisasin viited, muutsin vormistust. Enne seda lisasin täiendava ja sisulisema teksti olemasolevale pealkirjale. |
||
1. rida:
'''Ringkonnakohus''' on [[Eesti kohtusüsteem|Eesti kohtusüsteemi]] teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi [[Maakohus|maa]]- ja [[Halduskohus|halduskohtu]] lahendeid nendele esitatud [[apellatsioon]]- ja [[Määruskaebus|määruskaebuse]] alusel. Eestis on ringkonnakohtuid kaks: [[Tallinna Ringkonnakohus]] ja [[Tartu Ringkonnakohus]].<ref name=":0">Kohtute seadus (2021). – RT I, 28.01.2021, 2; [
== Haldus ==
Ringkonnakohtu ametitegevust ja õigusteenust korraldavad koostöös kohtute haldamise nõukoda (edaspidi nõukoda) ning [[Justiitsministeerium]]. Nõukoja nõusolekuta ei saa [[justiitsminister]] teha otsuseid halduse olulistes küsimustes, teisalt pole nõukoda pädev tegema iseseisvaid haldusotsuseid.<ref>Narits, Raul; Lõhmus, Uno. Põhiseaduse § 146 kommentaar. Ü. Madise jt (toim.) (2017). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura; [
[[Eesti president|Vabariigi President]] nimetab kohtuniku ametisse [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul. Ringkonnakohtu üldkogusse kuuluvad kõik ringkonnakohtu kohtunikud. Üldkogu kinnitab tööjaotusplaani, nõustab kohtu esimeest töökorralduslikes asjades ning annab justiitsministrile arvamuse ringkonnakohtu esimehe ametisse nimetamise kohta. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse kohtunike seast seitsmeks aastaks. Esimees kontrollib, et õigust mõistetaks korrapäraselt, kohtunikud täidaksid kohustusi ja et andmed edastataks infosüsteemi.
▲Ringkonnakohtu ametitegevust ja õigusteenust korraldavad koostöös kohtute haldamise nõukoda (edaspidi nõukoda) ning Justiitsministeerium. Nõukoja nõusolekuta ei saa justiitsminister teha otsuseid halduse olulistes küsimustes, teisalt pole nõukoda pädev tegema iseseisvaid haldusotsuseid.[2] Justiitsministeerium rahastab ringkonnakohtute eelarvet, mille kinnitab justiitsminister. Minister peab rahastamisel arvestama nõukoja seisukohaga.[1]
== Piirkondlik tööjaotus ==▼
▲Vabariigi President nimetab kohtuniku ametisse Riigikohtu ettepanekul. Ringkonnakohtu üldkogusse kuuluvad kõik ringkonnakohtu kohtunikud. Üldkogu kinnitab tööjaotusplaani, nõustab kohtu esimeest töökorralduslikes asjades ning annab justiitsministrile arvamuse ringkonnakohtu esimehe ametisse nimetamise kohta. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse kohtunike seast seitsmeks aastaks. Esimees kontrollib, et õigust mõistetaks korrapäraselt, kohtunikud täidaksid kohustusi ja et andmed edastataks infosüsteemi.[1]
Tallinna Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi Harju ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtus on 12.02.2021. seisuga 29 kohtunikku. Tartu Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtus on 12.02.2021. seisuga 16 kohtunikku.<ref name=":1">Riigikohus (2021). Ringkonnakohtud; [
== Töökorraldus ==▼
▲Piirkondlik tööjaotus
Ringkonnakohtus lahendab kaebusi kolmeliikmeline kohtukolleegium. Kohtukolleegiume on kolme liiki: kriminaalkolleegium, tsiviilkolleegium ja halduskolleegium.
[[Põhiseadus]] näeb ette kohtukorralduslikud piirid.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus (2015). – RT I, 15.05.2015, 2; § 149; [
▲Tallinna Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi Harju ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtus on 12.02.2021. seisuga 29 kohtunikku. Tartu Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtus on 12.02.2021. seisuga 16 kohtunikku.[3]
Oma tegevuses on kohus sõltumatu ja lähtub üksnes [[Seadus|seadustest]]. See tähendab nii sõltumatust teistest võimuharudest kui ka erapooletust oma ülesannete täitmisel. Sõltumatus tagab kõigi võrdsuse kohtu ees ning seaduse erapooletu rakendamise.<ref>Madise, Ülle, Hent Kalmo, Oliver Kask, Peep Pruks (toim.) (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum; lk 945–947, § 146 p 20-24; [
▲Töökorraldus
== Ülesanded ==▼
▲Ringkonnakohtus lahendab kaebusi kolmeliikmeline kohtukolleegium. Kohtukolleegiume on kolme liiki: kriminaalkolleegium, tsiviilkolleegium ja halduskolleegium.[3]
Ringkonnakohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Õigusemõistmisena tuleb käsitada tsiviilvaidluste lahendmist, kuriteo või väärteo toime pannud isikute süü kindlakstegemist ja neile karistuse mõistmist, ning avaliku võimu asutuste aktide seaduslikkuse kontrollimist.
Ringkonnakohtud kontrollivad esimese astme kohtute lahendite õiguspärasust, kui esmase lahendi vaidlustab mõni menetlusosaline. Ringkonnakohtu ülesanne on avastada ja kõrvaldada esimese astme kohtute vead. [Kohtuvea tuvastamisel] otsustab ringkonnakohus, kas tühistab lahendi ja teeb selle asemel uue või saadab lahendi tagasi esimese astme kohtusse.<ref>Madise, Ülle, Hent Kalmo, Oliver Kask, Peep Pruks (toim.) (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum; lk 974, § 149 p 1 ja lk 977 § 149 p 9-10; [
▲Põhiseadus näeb ette kohtukorralduslikud piirid.[4] Seega on kohtusüsteemi osade pädevus piiritletud. Kohtusüsteem on üles ehitatud nii, et kohtuasja menetlus algab esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Esimese astme kohtu lahendeid saab ringkonnakohus läbi vaadata üksnes apellatsiooni korras ning keelatud on algatada kohtuasju ringkonnakohtus.[5]
Kui ringkonnakohus leiab, et vaidlust puudutav õigusnorm või -säte on vastuolus põhiseadusega, võib ta algatada põhiseadusliku järelevalve menetlust. Ringkonnakohus esitab sellekohase otsuse Riigikohtule, kes jätkab järelevalvemenetlust.<ref>Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (2020). – RT I, 07.03.2019, 4; [
▲Oma tegevuses on kohus sõltumatu ja lähtub üksnes seadustest. See tähendab nii sõltumatust teistest võimuharudest kui ka erapooletust oma ülesannete täitmisel. Sõltumatus tagab kõigi võrdsuse kohtu ees ning seaduse erapooletu rakendamise.[6] Välisel isikul on keelatud õigusemõistmisse sekkuda või seda häirida.[1]
== Viited ==▼
▲Ülesanded
▲Ringkonnakohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Õigusemõistmisena tuleb käsitada tsiviilvaidluste lahendmist, kuriteo või väärteo toime pannud isikute süü kindlakstegemist ja neile karistuse mõistmist, ning avaliku võimu asutuste aktide seaduslikkuse kontrollimist.[7]
▲Ringkonnakohtud kontrollivad esimese astme kohtute lahendite õiguspärasust, kui esmase lahendi vaidlustab mõni menetlusosaline. Ringkonnakohtu ülesanne on avastada ja kõrvaldada esimese astme kohtute vead. [Kohtuvea tuvastamisel] otsustab ringkonnakohus, kas tühistab lahendi ja teeb selle asemel uue või saadab lahendi tagasi esimese astme kohtusse.[8]
▲Kui ringkonnakohus leiab, et vaidlust puudutav õigusnorm või -säte on vastuolus põhiseadusega, võib ta algatada põhiseadusliku järelevalve menetlust. Ringkonnakohus esitab sellekohase otsuse Riigikohtule, kes jätkab järelevalvemenetlust.[9]
▲Viited
| |||