Geenidoping: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lauraliis1 (arutelu | kaastöö) Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}}
'''Geenidoping''' on hüpoteetiline [[geeniteraapia]] mitteterapeutiline kasutamine, kus eesmärgiks on parandada sportlaste sooritusvõimet. [[Maailma Antidopingu Agentuur]] (WADA) lisas geenidopingu keelatud tegevuste nimekirja 2003. aastal. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud [[Genoom|genoommutatsioon]].
Seda liiki dopingu puhul võivad sportlased olla nii inimesed
Meditsiinis ravitakse '''[[:en:Gene_silencing|geenide summutamisega]]''' neuroloogilisi haigusi. Geenidopingus kasutatakse seda selleks, et summutada geene, mis võivad sooritust negatiivselt mõjutada. Üheks selliseks geeniks on [[:en:Myostatin|müostatiin]] (MSTN), kuna see piirab lihaskasvu. Seda kasutatakse enim just võidusõidu hobustel. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tessa Wilkin, Anna Baoutina, Natasha Hamilton|url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/dta.2198|pealkiri=Equine performance genes and the future of doping in horseracing|väljaanne=Wiley Analytical Science|aeg=27.03.2017}}</ref>
10. rida ⟶ 11. rida:
'''[[:en:File:MEGANUCLEASE-ZFN-TALEN-CRISPR-text-to-path.svg|Geeni muutmisel]] '''geene asendatakse, kustutatakse, pööratakse- või paigutatakse ümber. Kõige levinumaks meetodiks on [[CRISPR]]<ref>{{Netiviide|autor=Teruaki Tozaki, Aoi Ohnuma, Mio Kikuchi, Taichiro Ishige, Hironaga Kakoi, Kei-ichi Hirota, Natasha A. Hamilton, Kanichi Kusano, and Shun-ichi Nagata|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7750640/|pealkiri=Whole-genome resequencing using genomic DNA extracted from horsehair roots for gene-doping control in horse sports|väljaanne=Journal on Equine Science|aeg=31.12.2021}}</ref>. See on kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis. Seda süsteemi on uuritud palju ning on jõutud hõlpsa ning usaldusväärse geenide redigeerimiseni<ref name=":0" />.
Kõige sagedamini kasutatakse vere- ning uriiniproove [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]] testide jaoks.<ref name=":0" /> Enamjaolt mõjutatakse just lihaseid, kuid uuringud on näidanud, et [http://geneetika.ee/lexicon/transgeen/ transgeenne] on võimalik leida ka vereringest, kuhu need jõuavad kiiresti ning püsivad kuni kuu aega. Väga täpselt tehtud analüüsid suudavad leida transgeenne 100% täpsusega, leides 80-130 koopiat 1ml veres või vereplasmas. <ref name=":0" />
Kuigi PCR testid on lihtsad ning täpsed, on neil ka mõned puudused. Üheks puuduseks on teadaolevate geenide vähesus. Nii inimeste, kui ka hobuste puhul on teada 20 000 erinevat mutatsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Teruaki Tozaki, Aoi Ohnuma, Mio Kikuchi, Taichiro Ishige, Hironaga Kakoi, Kei-ichi Hirota, Kanichi Kusano, Shun-ichi Nagata|url=https://www.mdpi.com/2073-4425/11/4/457/htm|pealkiri=Microfluidic Quantitative PCR Detection of 12 Transgenes from Horse Plasma for Gene Doping Control|väljaanne=MDPI|aeg=23.04.2020}}</ref> Ka väga väikesed muutused transgeenis võivad mõjutada selle avastamist. Lisaks ei ole võimalik nende testidega kindlaks määrata ühtegi teist geenimutatsiooni.
On olemas kahte liiki geenidopinguid. Viiruslik ning mitte-viiruslik.<ref name=":0" /> Viiruslik geenidoping on tervise seisukohast ohutum, kuid selle kasutegur sooritusvõimele on väiksem. Viirusliku geenidopingu puhul on aga risk haigestuda. Suurteks riskideks on näiteks [[Adenoviirused|adenoviirus]], mis mõjutab ülemisi hingamisteid. Samuti võib saada [[Herpesviirused|herpesviiruse]], mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Seda viirust ei ole võimalik välja ravida.
Sellise riski võtmine on põhjendatud vaid raskeid haiguseid põdevatel inimestel. Noorte ja elujõuliste sportlaste jaoks on see risk aga vastuvõetamatu. Üheks esimeseks
{{viited}}
| |||