Udriku naaberjaam [[Tallinn]]a suunal oli [[Tapa raudteejaam|Tapa]] ja [[Narva]] suunal [[Kadrina raudteejaam]].
Raudteejaam rajati 1980. aastate esimesel poolel varasemate [[Udriku]]l asunud Udriku peatuse ja jaama kohal asunud [[Neeruti raudteepeatus|Neeruti raudteepeatuse]] asemele. Udriku peatus oli sealjuures kaardile kantud juba aastal 1938.
Udriku oli Tapa eeljaam, tagamaks raudtee suuremat läbilaskevõimet ja mahutamaks [[rongikoosseis]]e Tapa jaama täisolekul. Udriku peatusjaamas oli sealjuuresBalti kantudraudtee kaardileainulaadse aastalprojekti 1938näol kavas teostada peatumata rongide vahetusi, mille tarbeks rajati ligi kahe kilomeetri pikkune kõrvaltee, tsentralisatsiooni post ja signaalid.<ref>Leo Narbekov. ''Kui raudtee Eestimaale kord tuli...'', lk 45. 2006.</ref> Tegelikkuses ei hakanud uus raudteejaam terviklikult kunagi tööle ja suleti 1989. aasta lõpus. Pikalt meenutasid endise jaama asukohta sissesõidufoorid, mis töötasid läbisõidufoorina.
Raudteejaamas asus üks kõrvaltee jaRaudteejaama silikaattellistest [[elektritsentralisatsiooni post|ET-post]], mis on mahajäetult säilinud tänaseni<ref>''Maa-ameti aerofoto – lennuaeg 06.05.2018''.</ref> raudtee 190,75. kilomeetril.<ref>''AS Eesti Raudtee mitteavalikud andmed''.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20181212.2.9.1 Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja “tarwidust mööda” - Virumaa Teataja, nr. 242, 12 detsember 2018] DIGAR</ref>
