Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Peterburi–Moskva liin]]i rongid, mida opereerib [[Venemaa Raudteed]]e tütarettevõte FPK koos [[GoRail]]iga. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles Elroni reisirongides üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf Elron]</ref>
Tänaseks on
Jaama vastuvõtu-saatepargis asub kokku 12 raudteeharu, mille kõrval asetseb eraldi [[Sorteerimisjaam|sorteerimis]]park. Jaama territooriumilt saab alguse ka mitu haruteed erinevatesse tööstusettevõtetesse nagu näiteks: Leonhard Weiss OÜ tehnikabaasi, Estonia Locistics OÜ logistikaparki, [[Moe Piiritusetehas]]e viljalattu, [[Tapa vald|Tapa vallavalitsus]]e territooriumile ning samuti AS [[Operail]]i vaguni- ja veduridepoosse.<ref>[https://www.evr.ee/files/OL-Tallinn-Tapa-30-09-2021.xls Ohutud liikumisteed Tapa-Tallinn]; Eesti Raudtee</ref>
57. rida:
2011. aastal ehitati Tapale kaks uut 550 mm kõrgust ja 150 m pikkust raudteedevahelist [[perroon]]i, kus peatuvad Elroni reisirongid, samuti rajati kummalegi poole jaamahoonet veel kaks 400 m pikkust madalat perrooni, mida kasutavad rahvusvahelised reisirongid.<ref>[https://www.evr.ee/files/Tapa-TKA-22-09-2020-1-muud.xls Tapa jaama tehnokorraldusakt]; Eesti Raudtee</ref> Samal aastal läbis uuenduskuuri ja paigutati jaamahoone kõrvale ka monumendina seisev [[L (auruvedur)|L seeria auruvedur]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/487072/tapa-auruvedur-saab-uue-elu Tapa auruvedur saab uue elu]; Virumaa Teataja, 03.07.2011</ref>
Alates 2018. aastast on endiste Tapa jaamaülemate järgi endale nime saanud AS Operaili Tapal toodetavad [[C30-M]] tüüpi vedurid.<ref>[http://www.kuulutaja.ee/tapal-valmis-uus-vedur/ TAPAL VALMIS UUS VEDUR]; Kuulutaja, 12.10.2018</ref><ref>[https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2021/08/13/uued-vedurid-said-nimed-tapa-jaamaulemate-jargi Uued vedurid said nimed Tapa jaamaülemate järgi]; Lääne-Virumaa uudised, 13.08.2021</ref>
==Jaamahoone==
65. rida ⟶ 67. rida:
[[Pilt:Вокзал Тапа 1997 год.jpg|pisi|Tapa jaamahoone ja veetorn aastal 1997]]
[[Pilt:Tapa raudteejaam sõidusuunaga Narva poole.jpg|pisi|vasakul|Tapa raudteejaam sõidusuunaga Narva poole, 1930. aastad]]
Tapa esimene puidust [[jaamahoone]] valmis koos raudteega aastal [[1870]]. See oli ehitatud tüüpprojekti järgi, mida iseloomustas madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagas maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.
Hoone sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]], [[Kabala raudteejaam|Kabala]], [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] jmt jaamahoonetega.
86. rida ⟶ 88. rida:
Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond
Alates 1930. aastast tegutses vaksalis ka esinduslik restoran.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51126123/tapa-vaksal-habistab-juubeliaastat Tapa vaksal häbistab juubeliaastat]; EPL, 12.04.2008</ref>
Tapa [[Historitsism|historitsis]]tliku viiekorruselist veetorni iseloomustavad kaheksatahulised etteastuva ülakorrusega tornid ja katuseräästast ääristav telliskarniis, mis vöötab ka tornide tellistest välisseina. Tornides on tänini algsed tahveluksed, sealhulgas kaks klaasiga profiiltahvelust.
| |||