Harald Nugiseks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
Pärast kangelaslikku võitlust anti Haraldile puhkust. Puhkusel olles haigestus Harald Nugiseks külmetushaigusse, mis tõi aga kaasa hulga raskeid tagajärgi. Kõigepealt tüüfuse, seejärel kopsu- ja lõpuks keskkõrvapõletiku. aprillis tuli asuda Türile haiglasse. Palavik kõikus päeval 35-41 kraadi vahel, kehakaal langes 49. kiloni. '''9. aprillil omistati Harald Nugiseksile Siivertsi – Vaasa – Vepsküla all peetud lahingu juhtimise eest [[Raudristi Rüütlirist]]'''. Selle sai ta ühtlasi teise eestlasena ja esimese allohvitserina. Kõrge autasu üleandmiseks olid 20. aprillil Türil otse haiglas kohal kindralkomissar SA–Obergruppenführer [[Karl-Siegmund Litzmann|Karl–Siegmund Litzmann]], Eesti Omavalitsuse direktor [[Hjalmar Mäe]], SS- ja Politseijuht SS-Brigadeführer Möller, kindralinspektor SS-Oberführer [[Johannes Soodla]] ja Eesti 20. SS-diviisi ülem SS-Oberführer [[Franz Augsberger]] ning propagandameeskond kaameraga.
Berliini jõudis ühel hetkel teade, et mees, kellele äsja omistati Saksa riigi kõrge autasu sõjalise vapruse eest, on Eestis haiglas suremas. Kiires korras toodi Saksamaalt lennukiga kohale keegi meditsiiniprofessor, kes kirjutas välja vajalikud rohud. Noor organism sai neist jõudu ja algas paranemine. Esmase paranemise järel asus Nugiseks teenistusse Kloogale diviisi tagavarapataljoni. Ta vajas aga pärast rasket haigust veel tõsisemat puhkust, et lõplikult taastuda. Kloogalt saatiski arst ta [[Itaalia]]sse Lõuna-Tirooli [[Meran]]i linna lisapuhkusele.
Oktoobris 1944 naasis Harald 20. diviisi, mis asus juba [[Neuhammer]]is.
=== Vangi langemine ===
| |||