Anglikaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
xdxd Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
P Undid edits by 80.235.76.125 (talk) to last version by Ursus scribens Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] |
||
38. rida:
Henry VIII poja [[Edward VI]] ajal hakati astuma konkreetseid samme protestantliku kirikukorralduse sisseseadmiseks. Ent Edward VI suri ja troonile tõusis [[Mary I]], kes taaskehtestas katoliikliku kirikukorralduse. Protestantlik reform jäi pooleli ja lõplikult pääses [[reformatsioon]] Inglismaa kirikus võidule alles Henry teise tütre, kuninganna [[Elizabeth I]] (1558–1603) valitsemisajal. Elizabeth jätkas isa poliitikat, kuid erinevalt Henry VIII-st, kes oskas sisepoliitikas laveerida oma toetajate ja katoliiklaste vahel, valis tema teise tee. Elizabeth I hakkas katoliiklaste suhtes ajama jäika poliitikat. Neil ei jäänud üle muud, kui asuda osutama erinevates vormides vastupanu. Inglismaa katoliiklasi toetasid paavst ja Euroopa katoliiklikud riigid. Lõppkokkuvõttes oli Elizabeth I valitsus oma poliitikas edukas – kuninganna valitsusaja lõpuks oli ränga trahvipoliitika tulemusel katoliiklikuks jäänud vaid üks protsent kogu elanikkonnast.
Katoliikliku kuninganna [[Mary Stuart]]i poja [[James I (Inglismaa)|James I]] antud lubadustega saavutas uus kuningas katoliiklaste poolehoiu ja tal ei olnud troonile tõustes vaja karta ei ülestõuse ega suuremaid ekstsesse. Tegelikkus kujunes katoliiklaste jaoks aga hoopis teistsuguseks. Olles üles kütnud katoliiklaste ootused ja rahumeelselt troonile asunud, kuulutas Šotimaa kuningas (1567–1625) ja Inglismaa kuningas (1603–1625) James I, et pole kunagi lubanud välja anda mingeid katoliiklasi soosivaid seadusi. James I valitsusaja alguses katoliiklaste trahvipoliitikat tõepoolest veidi kergendatigi, siis katoliikliku kogukonna kiire kasvu tõttu tõsteti trahvid peagi endisele või isegi kõrgemale tasemele. Inglismaal oli aastal 1603 taas umbes 40 000 katoliiklast. Kõneldes 19. märtsil 1604 parlamendi ees, purustas ta viimsedki katoliiklaste lootusekübemed [[usuvabadus]]ele, mis olid kujunenud Jamesi Šotimaal antud lubaduste toel. 24. aprillil kuulutati katoliiklased juba väljaspool ühiskonda seisvateks ja 1604. aasta novembris käskis James I veel kord trahvisummasid suurendada. Katoliiklased ei tohtinud pidada [[missa]]t, mis oli üks nende usu alustalasid, samuti oli keelatud omada katoliiklikke riitusesemeid: riste, [[roosikrants]]e, missatarvikuid. Katoliiklasel oli keelatud töötada õpetajana, lapsi ei lubatud saata õppima välismaa katoliiklikesse koolidesse. Katoliiklast ei tohtinud palgata majapidamisse teenijaks, lisaks ei tohtinud katoliiklane lahkuda oma kodust kaugemale kui viis miili. Kõigi üleastumiste eest olid määratud suured trahvid ja vangistus. Mitte kõik katoliiklased ei leppinud sellise olukorraga.
{{vaata|Püssirohuvandenõu}}
| |||