Lokāyata: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  7 kuu eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
Brihaspatit peetakse lokaajata filosoofia esimeseks asutajaiks. Lokaajata alguse natuke rohkem tuntud esindaja on Tsaarvaaka ([[Cārvāka]]). Cārvāka järgijad vanandia mõttekunstis toetasid argielu kesksuset ja väitsid end lokaajata pooldajatena. Dzainistid, budistid, [[vedaanta]] ja [[njaaja]] mõtlejad pidasid Tsaarvaakat peamiseks vastaseks. Need Tsaarvaaka vastased vaidlused on lokaajata peamised allikad, millese tuleks suhtuda kriitiliselt.
 
Ainult lokaajata mõttekunsti kohta on leitud mõned Bārhaspatya suutrad. Jayarashi Bhatta 8. sajandi ''Tattvopaplavasimha'' (umbes 8. sajand) on sageli nimetatud ainsaks tõeliselt autentseks lokāyata/cārvākalokaajata tekstiks, kuid see sisaldab ka [[madhjamaka]] mõju. ''Shatdarshan Samuchay'' ja ''Vidyaranya Sarvadarśanasaṅ̇graha'' on veel mõned teosed, mis selgitavad lokaajata mõtteid.
 
Üks olulisemaid viiteid lokaajata mõttekunstile on ''Sarva-darśana-sangraha'' (etümoloogiliselt: senise filosoofia kogu), 14. sajandi [[Advaita-vedaanta|advaita vedaanta]] õpetlane Mādhava Vidyāraṇya Lõuna-Indiast, mis algab peatükiga lokaajata (või tsaarvaaka) süsteemist. Selles viidatakse charvaka ateistlikule koolkonnale ja Brihaspati õpetusele, et jumaliku olendi austamise asemel tuleb rõõmu tunda enda elust, siin maailmas.
4204

muudatust