Narva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
25. rida:
Narva jõe [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja [[Võrtsjärv]]e suubuvad jõed.
Narva linna kohal jaotab [[Kreenholmi saar]] (''Varesesaar'') jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub [[Narva juga]], millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, joa läänepoolse haru kõrgus on 3,
Jões on kokku kümmekond suuremat saart: [[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[Permisküla saar]], [[Kuningaküla saar]], Suursaar ja [[Väikesaar (Narva jõgi)|Väikesaar]], [[Roosaar]], [[Raudsaar]], [[Kreenholm]] ning [[Kaunissaar]], lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.
43. rida:
Seoses [[Narva hüdroelektrijaam]]a ehitusega aastal [[1956]] paisutati jõele [[Narva veehoidla]], mis ulatub Narvast [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed [[Omuti kärestik]]est allavoolu jäävad madalamad saared ([[Vallisaar]] jt) [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõe]] juures.
Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi [[Vana-Liivimaa]] (18.–19. sajandil [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. Aastail 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see
Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].
| |||