Õigusriik: erinevus redaktsioonide vahel

Õigusriik on isikuvabadust kaitsev ühiskonnakord. Mõiste õigusriik pärineb [[saksamaa|saksa]] kultuuriruumist (sks. Rechtsstaat), ingliskeelses maailmas kasutatakse mõisteid: "legal state", "state of law", "state of justice", "state of rights", or "state based on justice and integrity". Õigusriigi vastandiks on [[ebaõigusriik]] (sks. Unrechtsstaat).

Õigusriigi ühiskonnakorralduse aluseks on põhiseadus, mis sätestab [[Võimude lahusus|võimude lahususe]] ulatuse ning määrab erinevate [[Institutsioon|institutsioonide]] rollid, õigused, kohustused ja vastutuse.<ref>Carl Schmitt,Kuigi ''The[[Territoriaalriik|territoriaalriigis]] Conceptkehtestatud ofõiguskord theon Political'',sätestatud ch.kodanikkonna 7;domineeriva ''Crisisosa ofhuvidest Parliamentarylähtudes Democracy''</ref>ja Saksakaitseb õigusriigiseda, mudelitvõib eristabseda anglo-ameerikasiiski riigimudelistnimetada seeõigusriigiks, etkui haldusvõimuka kandva[[Kapital|kapitali]] valitsusevalitsev võimutäiusja onvõimu piiratudteostav ning[[eliit]] kodanikelpeab alistuma ja järgima kirjalikult sätestatud õiguskorrale. Õigusriigi aluseks on õigussõltumatu pöördudakohtuinstitutsioon, omamis õigusehindab kaitseksmillise vaidleva osapoole tegevus järgis sätestatud õiguskorda. Õigusriik tähendab õiglast, sõltumatut ja kohtuerapooletut poolekohtumõistmist. Õigusriik rõhutab ühiskondliku moraali ja sisemise eetika olulisust, kaitseb oma kodanike loomulikke õigusi ning ei seo ennast ühegi religiooniga (s.t, et  riigireligioon puudub ning riik ja kirik on eraldatud).<ref>Carl Schmitt, ''The Concept of the Political'', ch. 7; ''Crisis of Parliamentary Democracy''</ref>

Õigusriik ja selle institutsioonid ei loo ega saa kehtestada [[Õiglus|õiglust]], kuna õiglus on [[Subjektiivne õigus|subjektiivne]] mõiste ja lähtub [[Isik|isikus]]<nowiki/>t, mitte seadusest. Õigusriigi vastandiks on [[Ebaõigusriik|ebaõiglusriik]] (sks. Unrechtsstaat), milles õiguse sisu määrab valitsus või isevalitseja isiklikult (sks. Obrigkeitsstaat või Nichtrechtsstaat).<ref>''The Legal Doctrines of the Rule of Law and the Legal State (Rechtsstaat)''. Editors: Silkenat, James R., Hickey Jr., James E., Barenboim, Peter D. (Eds.), Springer, 2014</ref> Ebaõiglusriigi loomine algab valitsusvõimu teostavate isikute korrumpeerumisest, jätkub "toiduahela" (sõltlased, kelle toimetuleku allikaks on valitseja poolt jaotatavad rahad) loomisega ning tipneb kohtu-institutsiooni alistamisega valitsusvõimu kandjate tahtele.