Maksupoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
28. rida:
'''Vertikaalse õigluse''' põhimõtet järgiv maksusüsteem tahab jagada maksukohustusi nii, et iga isik maksukohustused oleksid võrdelises suuruses tema:<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/vertical-equity|pealkiri=Vertical equity|väljaanne=Britannica|vaadatud=9.09.2021}}</ref> <ref>''Tax and fairness. Tax Working Group Realased Document. New Zealand. 2018. pp 5-14. [https://taxworkinggroup.govt.nz/sites/default/files/2018-09/twg-bg-tax-and-fairness.pdf]''</ref> <ref>''Jean-Yves Duclos, Abdelkrim Araar. Measuring Progressivity and Vertical Equity. Springer Link. pp 127-140''</ref>
 
* '''''tulude kogusummaga''''', mille ta on teeninud erinevatest tuluallikatest. Sellel juhul lähtutakse arusaamast, et iga inimene vajab toimetulekuks teatud miinimumsummat, kuid kui ta teenib sellest rohkem siis annab see talle teistest suurema vabaduse ja eneseteostuse võimaluse (kadeduse printsiip) või siis võimaluse kasutada ülejäävat raha teiste alistamiseks ja oma mõjuvõimu suurendamiseks. Probleemi lahendusena nähaksegi võrdeliselt tulu kasvuga suurema osa äravõtmist nii, et ideaalis jääks kõigile võrdne summa tarbimiseks kätte;
* '''''kogukulude osaga avalikest kuludest''''', mida ta tarbib oma elu- ja majandustegevuse käigus või saab passiivselt tänu sellele, et kesk- ja kohalik valitsusvõim tagab keskkonna, milles tema omandiõigus säilib ning selle väärtus on püsiv või kasvav. Viimase määrab riigi haldusvõime (s.t välistatakse ametnike korruptsioon), turvaline elu- ja toimimiskeskond, olemas on infrastruktuuri rajatised (teed, elektri- ja sidevõrgud, veevärk jms) ning sotsiaalsed teenused on saadaval.  
 
'''Horisontaalne õiglus''' tähendab samas olukorras olevad isikud peaksid tasuma makse samas suurusjärgus või nende maksukoormus on samasugune. Idee on hea, kuid selle rakendamine tekitab probleeme, sest võrdsustamisel võib võtta aluseks erinevaid tunnuseid, nagu näiteks <ref>''Richard A. Musgrave. Horizontal Equity, Once More. National Tax Journal, 1990, vol. 43, issue 2, 113-22''</ref> <ref>''Cordes, J. Joseph. Horizontal equity. The Encyclopedia of Taxation. George Washington University. [https://www.urban.org/sites/default/files/publication/71101/1000533-Horizontal-Equity.PDF]''</ref> <ref>''Elkins, David. Horizontal Equity as a Principle of Tax Theory. Yale Law & Policy Review. Vol. 24, No. 1 (Winter, 2006), pp. 43-[https://www.jstor.org/stable/40239652 90]''</ref>
57. rida:
Inimeste maksupoliitilised valikud sõltuvad reeglina nendele laekuvate tulude suurusest ja varalisusest.
 
* '''''Elanikkonna vaesem osa''''' nõuab kasvava ehk progresseeruva maksukoormuse rakendamist rikastele nii, et lõpuks jääks kõikidele kasutada võrdne või võrdsem summa. Kasvavat maksukoormust on laialdaselt rakendatud tulude maksustamisel, kusjuures kõrgeimad maksumäärad on ulatunud 92%-ni (Ameerika Ühendriikides II maailmasõja ajal ja selle järel „külma sõja“ perioodil ning maksumäärade arv on ulatunud 36 astmeni.
* '''''Elanikkonna rikkam osa''''' nõuab taas vähenevat ehk regresseeruvat maksukoormust, põhjendades seda ühelt poolt enda suurema panusega ühiskonna heaolusse ning teiselt poolt ähvardades oma kapitali riigist väljaviimisega, mille järel langeks töökohtade arv riigis, mis omakorda tähendaks valitsuse eelarvekulude kasvamist sotsiaalabi valdkonnas ning maksudest laekuvate tulude samaaegset vähenemist.
 
== Vaata ka ==