Siddhārtha Gautama: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida:
Esialgu säilusid Buddha õpetused vaid suuliselt, sõna-sõnaliselt retsiteerides, edasi antuna õpetajatelt õpilastele. Varasemad kirjalikud ülestähendused pärinevad 1. aastatuhande algusest.
[[Tipiṭaka]] või Tripiṭaka on Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist". Paalikeelne nimetus ''Tipiṭaka'' viitab tavaliselt paali kaanonile, mis on ainus tervikuna säilinud tekstikogumik varajase budismi ajast klassikalises india keeles ning seda peetakse üldiselt ka kõige autentsemaks Buddha õpetuse kogumikuks. [[Theravaada]] budismis on see ainus pühakiri. Esimene Tipitaka trükiväljaanne koosneb 38 köitest ja see anti välja [[1900]]. aastal [[Birma]]s.
[[Mahajaana suutrad]] on [[mahajaana]] [[budism]]i [[pühakiri|pühakirjad]], mis ei kuulu [[Tipiṭaka|''Tipiṭaka'']]'sse. Suutrate tegelasteks on enamasti Siddhārtha Gautama, tema inimsoost järgijad ja [[bodhisattva]]d. Võrreldes [[Tipiṭaka|''Tipiṭaka'']] suutratega on mahajaana suutrad tunduvalt mahukamad. Mahajaana suutrad ilmusid alates 1. sajandist eKr kuni vähemalt kuuenda sajandini. Tänapäevani on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.
[[Tiibeti kaanon]] on üldnimetus [[tiibeti budism]]i [[pühakiri|pühakirjade]] kohta, mis sisaldab lisaks varajase [[budism]]i (peamiselt [[sarvastivaada]]) tekstide ja [[mahajaana suutrad|mahajaana suutrate]] tõlgetele [[tiibeti keel]]de ka [[vadžrajaana]] [[tantra|tantristlikke]] tekste. Tiibeti kaanon pandi lõplikult kokku 14. sajandil.
Buddha on ise korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse lõpetamist (''dukkha nirodha'').<ref>[[Majjhima-nikāya|MN]] 22:37, [[Majjhima-nikāya|MN]] 63, [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 22:86, [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 56:31 jm.</ref>
| |||