Koroonapandeemia Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Koroonaga seotud kulude katteks sai [[Eesti Haigekassa]] 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks COVID patsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. COVID-i testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020</ref> 2021. aasta veebruari seisuga oli Covid-19 patsientide ravile (ei sisalda [[taastusravi]]) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92861453/graafik-uhele-covid-patsiendile-kulus-123-000-eurot-teine-oli-haiglas-72-paeva GRAAFIK | Ühele COVID-patsiendile kulus 123 000 eurot, teine oli haiglas 72 päeva]. [[Maaleht]], 18. märts 2021</ref>