Viktor Vaht: erinevus redaktsioonide vahel

'''Viktor Aleksandrovitš Vaht''' (vene keeles ''Виктор Александрович Вахт''; [[10. veebruar]] [[1929]] [[Gattšina]] – [[15. jaanuar]] [[2011]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane ja [[EKP]] parteitegelane. Aastatel 1972–1989 töötas ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu presidiumiPresiidium]]i sekretärina.

Viktor Vaht oli [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlane]] ning ta rääkis eesti keelt tugeva vene aktsendiga. Tema isa Aleksander Vaht (Александр Вахт) oli sündinud Ingerimaal Gattšinas ja tema ema Maria (Marija) oli pärit Ingerimaa [[Kikerino|Kikkerist]]. Viktori vanavanemad olid kolinud Eestimaalt[[Eestimaa kubermang]]ust [[Peterburi kubermangussekubermang]]u. Tema isaisa Madis (Matvei) oli pärit [[Avinurme]]st.<ref>https://www.geni.com/people/Viktor-Vaht/6000000007511251351</ref> Viktor Vaht ise abiellus puhtapuhastverd venelanna, Marina Nikolajevna Ivanovaga.

Viktor Vaht väidetavastiosales osalelväidetavalt juuniküüditamises[[juuniküüditamine|juuniküüditamisel]] 1949. aastal.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19890202.1.2</ref>

Aastatel 1950–1956 teenis ta [[Punalipuline Balti Laevastik|Nõukogude Balti laevastikus]]. Seejärel oli ta 5viis aastat aktiivne [[komsomol]]itöötajaitegelane – esmalt [[ELKNÜ]] Tallinna Mererajooni komitee I sekretär, seejärel [[ELKNÜ Keskkomitee]] osakonna juhatajaosakonnajuhataja asetäitja, ELKNÜ Tallinna linnakomitee II ja I sekretär.

Aastatel 1961–1965 oli ta [[Harju rajoon]]i [[Arnold Sommerling]]iSommerlingi nimeline sovhoos|Arnold Sommerlingi nimelise sovhoosi]] direktor, 1965–1970 EKP Kohtla-Järve rajoonikomitee I sekretär ja 1970–1972 EKP Kohtla-Järve linnakomitee I sekretär. Ta oli NLKP liige alates 1953. aastast.

Vaht alustas 6. juulil 1972 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i sekretärina, kellena ta töötas kuni - 18. maini 1989. Samal ajal oli ta ka [[EKP Keskkomitee]] liige ja ENSV[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 8., 9., 10. ja 11. koosseisu saadik.

Vaht osales aktiivselt eriti väliseestlastele suunatussuunatud propagandatöös ning sotsialismiriikidesotsialismimaade koostöös. Ta näiteksNäiteks käis Ungarista [[Ungari sõprusõuhinguRV]]-s Ungari sõprusühingu esindajana ja tegutses [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing|Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus]]us. TaTihti tihtikirjutas kirjutasta [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing|VEKSA]] ajalehte [[Kodumaa nimelisessa ajalehte(ajaleht)|Kodumaa]] ja üritas veenda pagulasi, kui hästi asjad Eesti NSV-s ja NSV Liidus olid.

Vaht nimetati Ülemnõukogu presiudiumiPresiidiumi juurde asutatud eesti keele staatust käsitleva töögruppitöögrupi juhiks. TöögruppiTöögrupi ülesandeks anti valmistledavalmistada ette eesti keele fikseerimistkinnitamist Eesti NSV riigikeeleks ja leida viisiviis, kuidas kaitsta eesti keelt. Vaht aga tegutses vastupidiselt ja jättistegi ettepaneku, mis lausa loobus riigikeele mõistest ja pruugispüüdis seaduslikustadaseadustada toonase olukorra, mille järgi Eestis polnud riigikeelt, aga kehtiv oli NSV Liidu konstitutsiooni järgi vene keel.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19880909.2.3</ref>

Vaht kandideeris [[Harju rajoonisrajoon]]is NSV Liidu rahvasaadikute valmistelvalimistel 1989. aastal, agakuid valituks osutus [[Jüri Kraft]].<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=randlaneuus19890427.2.3</ref> Eesti NSV hakkas muutuma vene- ja vanameelse kommunisti jaoks raskeks kohaks ja samal aastal ta jättis ta Eesti maha ning kolis Venemaale.

1988. aasta [[Molodjož Estonii]] ajalehe intervjuus <ref>http://www.moles.ee/98/Jan/12/2-1.html</ref> Vaht ütles Vaht, et Eesti iseseisvumise puhul ta "ei saanudsaa aru, miks rahvaspeab pidirahvast kaheks jagama. Miks polnudpole võimalustvõimalik koos võidelda, kuna keegi pole hea elu vastu, vaid aastakümneid Eestis elanud venelasi pidi hakata nimetamahakkama okupantideks nimetama." Vahi arust okupatsiooni ei olnud ja ta nimetaspidas EestiEestit uueks riigiks.

Intervjuus Vaht oli Vaht veendunud, et [[Rahvarinne|Rahvarinde]] tegutsemine oli ebaseadulik, kuna see ei põhinenud Nõukogude konstitutsioonileLiidu -konstitutsioonil: "seaduslikustseaduslikkust ei saa arendada ebaseaduslikult". Samuti ta ei saanud ta aru, milleks pidi keeleseaduses "vene keelkeele kõrvaldama" keeleseaduses. Vaht lisas, et ta mõtleb peammiselt vene keeles ja on oma südame poolest rohkem venelane. Tema arust suuremad rahvad, nagu venelased, on tolerantsemad teisiteiste rahvusirahvuste vastu, kui väiksemad rahvad, nagu eestlased. Veendunud Vaht kui veendunud kommunistkommunistina ei näinud demokraatiasVaht demokraatia häid külgi. Tema arvates olid nõukogude ülemnõukogus oli töölised, noored ja naised paremini esindatud, kui läänelikus demokraatias, kus "tööliste ja talupoegade esindusesindused" puutusidpuudusid.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal võttis Vaht vastu VeneVenemaa kodakondsuse.

Viktor Vaht suri [[15. jaanuar]]il [[2011]] ja ta maeti [[20. jaanuar]]il [[2011]] [[Metsakalmistu]]le (nimenimega Victor Vakht all). <ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87595</ref>