Enn Tarvel: erinevus redaktsioonide vahel

Tarvel lõpetas [[1955]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena üldajaloo erialal, tema lõputöö käsitles [[Inglismaa]] ajalugu. Seejärel töötas ta Tartusse loodud Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis ning andispidas loenguid ka [[Tartu Ülikool]]isRiiklikus Ülikoolis.

[[1957]]. aastal astus ta aspirantuuri [[Tallinn]]as ja kaitses [[1961]]. aastal ajalookandidaadi kraadiväitekirja Poola-aegse Eesti talurahva ja riigimõisate vaheliste suhete teemal, kuid käsitles laiemalt kogu [[Poola aeg]]a Eestis [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kandidaaditöö venekeelne tõlge ilmus eraldi raamatuna [[1965]]. aastal (tiitellehe järgi [[1964]]. aastal).<ref name="Seppel">[[Marten Seppel]], "Enn Tarveli sammust ja rammust." ''Sõnasse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel''. Tallinn: Argo, [[2009]], lk 11–28.</ref><ref>[https://www.ester.ee/record=b1365640*est Энн Тарвел. ''Фольварк, пан и подданный : аграрные отношения в польских владениях на территории Южной Эстонии в конце XVI - начале XVII в.'' Таллин : Академия наук Эстонской ССР, 1964]</ref>

[[1960]]. aastal asus Tarvel tööle [[Ajaloo Instituut|ENSVEesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]]i ning [[1962]]. aastal asus ta kirjutama doktoritööd talurahva maksustuse ja maakasutuse teemal, mille ta kaitses [[1971]]. aastal. Doktoritöö ilmus raamatuna [[1972]]. aastal pealkirja all: "Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil".<ref>[https://www.ester.ee/record=b1167070*est Kirje ESTER-is]</ref>

Aastatel [[1978]]–[[1993]] oli Tarvel Ajaloo Instituudi feodalismiperioodi ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis töötades oli ta juhendajaksmitme mitmeleajaloolase ajaloolaselejuhendaja, teiste seas ka [[Küllike Kaplinski]]le, [[Maia Madar]]ile, [[Raivo Palmaru]]le, [[Teet Veispak]]ile, [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]]le ja [[Jüri Kivimäe]]le. [[1983]]–[[1993]] oli Tarvel majandusajaloo õppejõud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis (hiljem [[Tallinna Tehnikaülikool]]is). [[1988]]. aastal sai Tarvel professoriks.

Aastatel [[1992]]–[[1993]] oli Tarvel professoriksprofessor ka [[Sisekaitseakadeemia]]s. Külalisõppejõuna andispidas Tarvel [[1980. aastad|1980.]]–[[1990. aastad|1990. aastail]] loenguid ka [[Helsingi ülikool|Helsingi]], [[Turu ülikool|Turu]], [[Toronto ülikool|Toronto]] ja [[Läti ülikool]]is; [[1998]]. aastal ka [[Concordia ülikool]]is. [[1993]]–[[1998]] oli Tarvel aga Baltimaade ajaloo professor [[Stockholmi ülikool]]is.<ref name="Seppel" />

Tarvel uuris [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] teemasid [[muinasaeg|muinasajast]] tänapäevani. PõhilisteksTema uurimisvaldkondadekspeamised uurimisvaldkonnad olid [[poliitiline ajalugu]], [[agraarajalugu]] ja [[kohalugu]].

Tarveli teaduslikus tegevuses oli oluline osa [[Vana-Liivimaa]]d käsitlevate keskaegsete kroonikate tõlkimisel, toimetamisel ja kommenteerimisel. Muu hulgas onoli ta olnud [[1982]]. aastal ilmunud [[Richard Kleis]]i tõlgitud [[Henriku Liivimaa kroonika]] eestikeelse tõlke teaduslik toimetaja ja kommenteerija (teos on ilmunud Tarveli täiendatud kommentaaridega veel [[1993]]., [[2005]]. ja [[2013]]. aastal; viimane ilmus muutmata kujul veel ka [[2018]]. aastal).<ref>[https://www.ester.ee/record=b1159353*est Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b1050768*est 1993. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2035674*est 2005. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2929307*est 2013. ja 2018. aasta versioon]</ref>

Tarvel on uurinuduuris ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni Eestis]] ning eriti selle [[repressioonid|repressioone]].<ref name="Seppel" />