Enn Tarvel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
Resümee puudub
4. rida:
Tarvel lõpetas [[1955]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloolasena üldajaloo erialal, tema lõputöö käsitles Inglismaa ajalugu. Seejärel töötas ta Tartusse loodud Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis ning andis loenguid ka Tartu Ülikoolis. [[1957]]. aastal astus ta aspirantuuri Tallinnas ja kaitses [[1961]]. aastal ajalookandidaadi kraadi Poola-aegse Eesti talurahva ja riigimõisate vaheliste suhete teemal, kuid käsitles laiemalt kogu Poola aega Eestis [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kandidaaditöö venekeelne tõlge ilmus eraldi raamatuna [[1965]]. aastal (tiitellehe järgi [[1964]]. aastal).<ref name="Seppel">[[Marten Seppel]], "Enn Tarveli sammust ja rammust." ''Sõnasse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel''. Tallinn: Argo, [[2009]], lk 11–28.</ref><ref>[https://www.ester.ee/record=b1365640*est Энн Тарвел. ''Фольварк, пан и подданный : аграрные отношения в польских владениях на территории Южной Эстонии в конце XVI - начале XVII в.'' Таллин : Академия наук Эстонской ССР, 1964]</ref>
 
[[1960]]. aastal asus Tarvel tööle Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti ning [[1962]]. aastal asus ta kirjutama doktoritööd talurahva maksustuse ja maakasutuse teemal, mille ta katises [[1971]]. aastal. Doktoritöö ilmus raamatuna [[1972]]. aastal pealkirja all: "Adramaa: Eesti tlaurahvatalurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil".<ref>[https://www.ester.ee/record=b1167070*est Kirje ESTER-is]</ref> [[1978]]–[[1993]] oli Tarvel Ajaloo Instituudi feodalismiperioodi ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis töötades oli ta juhendajaks mitmele ajaloolasele, teiste seas ka [[Küllike Kaplinski]]le, [[Maia Madar]]ile, [[Raivo Palmaru]]le, [[Teet Veispak]]ile, [[Priit Raudkivi]]le ja [[Jüri Kivimäe]]le.<ref name="Seppel" />
Tarvel uuris [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] teemasid [[muinasaeg|muinasajast]] tänapäevani. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks olid [[poliitiline ajalugu]], [[agraarajalugu]] ja [[kohalugu]].
 
Tarveli teaduslikus tegevuses oli oluline osa [[Vana-Liivimaa]]d käsitlevate keskaegsete kroonikate tõlkimisel, toimetamisel ja kommenteerimisel. Muu hulgas on ta olnud [[1982]]. aastal ilmunud [[Richard Kleis]]i tõlgitud [[Henriku Liivimaa kroonika]] eestikeelse tõlke teaduslik toimetaja ja kommenteerija (teos on ilmunud Tarveli täiendatud kommentaaridega veel [[1993]]., [[2005]]. ja [[2013]]. aastal; viimane ilmus muutmata kujul veel ka [[2018]]. aastal).<ref>[https://www.ester.ee/record=b1159353*est Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b1050768*est 1993. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2035674*est 2005. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2929307*est 2013. ja 2018. aasta versioon]</ref>
 
Tarvel on uurinud ka [[Nõukogude okupatsioon]]i ning eriti selle [[repressioonid|repressioon]]e.{{lisa viide}}