Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
PResümee puudub |
||
15. rida:
[[Euroopa|Euroopas]] arenes paberraha välja [[Veksel|vekslitest]], mida alates 1661. aastast hakkas väljastama [[:en:Stockholms_Banco|Stockholms Banco]] vastena sinna toodud müntide eest, kuna suuremad vasest "mündid" olid liiga rasked (kuni 15 kg) kaasaskandmiseks. Samasugust praktikat hakkas rakendama ka 1609. aastal loodud [[:en:Amsterdam_Wisselbank|Amsterdam Wisselbank.]] Inglise kuninga [[William III]] dekreediga 1694 loodud [[Bank of England]] anti õigus väljastada paber-rahatähti võlana ([[võlaraha]]) intressimakse kohustusega.<ref>''Nichols, Glenn O. (1971). "English Government Borrowing, 1660-1688". Journal of British Studies. 10 (2): 83–104.''</ref>
'''1913''' Uue seaduse alusel asutatakse [[Föderaalreservi Süsteem|Föderaalreservi Süsteem.]]
'''1922''' [[Genova]] konverentsiga võrdsustati kulla tagatis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] dollari ja [[Suurbritannia]] naela tagatisega.
23. rida:
'''1929''' USA börsikrahh paneb aluse kümne aasta pikkusele majandussurutise perioodile.
'''1930''' [[Rahvusvaheliste Arvelduste Pank|Rahvusvaheliste Arvelduste Panga]] (Bank of International Settlement, BIS) asutamine. Sellega
'''1933''' Ametisse valitud president [[Franklin D. Roosevelt]] algatas „[[Uus kurss|New Deal]]’i“ programmi majandussurutise lõpetamiseks. Samal aastal andis ta välja täidesaatmisele kuuluva korralduse (nr. 6102), millega keelati riigi mandriosas kuldmüntide, kullakangide ja kuldsertifikaatide eraomand ning kohustati kõiki isikuid müüma nende omanduses oleva kulla Riigikassale hinnaga 20,67 USD/unts.
'''1934''' Kehtestati Kullareservi seadus, millega: 1) konfiskeeriti kogu Föderaalreservile kuuluv kuld ja anti see üle Riigikassale; 2) keelati lunastada dollareid kulla vastu; 3) asutati Börsi Stabiliseerimisfond, mis määras dollari väärtuse ilma Föderaalreservi osaluseta; 4) Presidendile anti õigus määrata kullale selle hind – uueks hinnaks määrati 35 USD/unts, s.t
[[Fail:Gold price in USD.png|pisi|Kulla hinna muutumine USA turul peale Bretton Woods'i Süsteemi lõpetamist. ]]
'''1944''' Kehtestati [[Bretton Woodsi süsteem|Bretton Woods’i Süsteem]], millega 1) muudeti USA dollar ülemaailmseks reservvaluutaks, s.t kõikide valuutade vahetuskurss USD suhtes fikseeriti ja vaid USD sai vahetada kullaks hinnaga 35 USD/unts. Fikseeritud kurssis sai muuta kokkuleppel, kui tekkis „fundamentaalse tasakaalutuse“ olukord. 2) Asutati [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF), mille ülesandeks sai koordineerida keskpankade tegevust ülemaailmse valuutakursside stabiilsuse kindlustamiseks; 3) Asutati [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank|Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank]] (täna on see [[Maailmapank|Maailmapanga]] allüksus), mis hakkas jagama rahalist abi majanduse II Maailmasõja järgseks ülesehituseks.
'''1971''' Ameerika Ühendriikide president [[Richard Nixon]] tühistab Bretton Woods’i Lepingu, seob USD lahti kullatagatisest, tõstab improditollide tariife 10% võrra ning külmutab 90 päevaks kaupade hinnad ja palgad, eesmärgiga parandada riigi töötute olukorda ja teha lõpp inflatsioonikeerisele.<ref>''Dapp, Marcus, Helbing, Dirk. Finance 4.0 – Towards a Socio-Ecological Finance System. Springer. 2021. <nowiki>ISBN 978-3-030-71399-7</nowiki>. p 6.''</ref>
44. rida:
Fiat-rahaga kaasneb rahakülluse fenomen. Näiteks ületas Föderaalreservi andmetel 2019. aasta septembris Ameerika Ühendriikides väljastatud väärtpaberifondide võlakirjade, lühiajaliste ja säästuhoiuste (M2) kogumaht (15 003 miljardit dollarit) ligi neli korda käibel olevate müntide ja paberraha (M1) mahtu (3873 miljardit dollarit).<ref>https://www.federalreserve.gov/RELEASES/h6/current/default.htm#t2tg1link</ref> Baselis asuv Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (ingl. Bank for International Settlements, [https://www.bis.org/ BIS]) on alates 1985. aastast „Punase raamatu“ nime all tuntuks saanud aruannet, milles tuuakse välja ringluses olevate pangatähtede ja müntide kogus kokku (aasta lõpu seisuga, USA dollaritesse arvestatuna) ja antud riigi elanike arvuga jagatuna (keskmine inimese kohta).<ref>"BIS – Red Book: CPMI countries". www.bis.org. http://www.bis.org/list/cpmi/tid_57/ </ref> 2015. aasta lõpus varieerus see inimese kohta Šveitsi 9213 USA dollarist Lõuna-Aafrika 113 USA dollarini, keskmiselt 1558 dollarit. Kui sama summa jagada antud riigi SKP-ga, siis varieerus raha hulk Jaapani 19,4%-st Rootsi 1,7%-ni, sel ajal kui keskmiselt oli seda 8,9%.
Bloomberg märkis 2019 aasta jaanuaris, et maailma (ametlik) koguvõlg on kasvanud 244 triljoni (244 000 000 000 000) dollarini.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-15/global-debt-of-244-trillion-nears-record-despite-faster-growth</ref> Maailma derivatiivide turu maht ületas samal ajal juba 600 triljoni dollari piiri.<ref>https://www.marketwatch.com/story/this-is-how-much-money-exists-in-the-entire-world-in-one-chart-2015-12-18</ref> Kui seda võrrelda maailma SKP-ga, mis oli CIA World Factbooki andmetel 82 triljonit (varasemates allikates miljardit) dollarit, siis ilmneb, et võlakohustused ületavad
== Intress, inflatsioon ja likviidsuskriisid ==
| |||