Verkiai mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid |
|||
100. rida:
Laternaposti lähistel paikneb ka maakividest püramiidja kujuga purskkaev, mille tipus on metallist lilleõisi kujutav kompositsioon. Purskkaev pole säilinud aögsel kujul - hävinud on nii seda ümbritsenud bassein kui ka seda ümbritsenud rajad.<ref>[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/B753F6AA-60FE-4480-9343-D9D4464A93AE/true Verkių dvaro sodybos fontanas ]</ref>
[[Pilt:Verkiu dvaro tvenkinys2015.JPG|pisi|left|Tiik mõisa pargis]]
Lehtla kohal asus [[XIII sajand]]il pühamu. See oli rombikujulise põhiplaaniga kontraforssidega ehitis, millel pikkust 10 meetrit, laiust aga veidi üle kaheksa meetri. Sellest on leitavad altari ja poodiumi asupaigad. [[XVI sajand]]il oli selle kohale rajatud kaheksanurkne kabel mõõtudega 9x9 meetrit, mille põhjaküljel asus [[eendehitis]]. [[XVII sajand]]il rajati selle kohale ühe [[lööv]]iga kirik. Kirikul oli kaks torni ja põhjaküljel kaks [[käärkamber|käärkambrit]]. Selle mõõdud olid 8x17 meetrit. Hilisematel aastatel ehitati see ümber kolmelööviliseks. Brzostowski ajal olid selle tornid kolmekorruselised. Põhjaküljel asus [[kolonnaad]]. Keskne
=== Park ===
Pargil võib eristada kahe osa - keskset ja suuremat. Maastikupark rajati [[XVI sajand]]il ja XVII sajandi algusaastatel [[Neris]]e terrassidele, idaosa ka jõeoru kohal olevale künklikule maastikule, sinna rajati ka mitmeid tiike. Toona oli pargi pindala 250 hektarit. Varem asus pargi kohal [[hiis]]. XVIII sajandil jagati park kaheks osaks, ent hiljem jätkati üksnes sisemise osa hooldamist, sellal kui väline osa metsistus. Parki läbib kolm oja (Turniškė, Verkė ja Riešė), millele rajati ka tiigid. Lisaks dekoratiivsele funktsioonile kasvatati tiikides ka kalu. XIX sajandil muudeti kalatiikide ümbrusesse jääv pargi osa aiaks.<ref>[http://www.verkiai.lt/Apie-parka-97 www.verkia.lt]</ref>
Keskse osa kaguotsas asub tellistest tugimüüri ja metallist piirdega [[terrass]]. [[Parter]] on ovaalne. Algselt oli see lühem, ent hiljem pikendati seda hävinud häärberi arvelt. Pargiteed on looklevad, neist osa on ka sillutatud. Teede rajamisel on lähtutud eri aegade põhimõtetest. Varaseimad neist on rajatud vastavalt [[manerism]]i nõuetele. XVII sajandil rajatud rajad vastasid barokkperioodi ideaalidele, sellal kui hilisemad teed kujundati sobima [[inglise park]]i. XIX sajandi teisel poolel uusi teid ei rajatud, küll istutati sinna aga uusi puid. Vastavalt kasvavad seal kohalikud liigid - tammed, saared, kuused, männid, pärnad, jalakad ja künnapuud. Võõrliikidest kasvavad seal [[hall pähklipuu]], [[pensilvaania saar]], [[punane tamm]], [[valge mänd]], [[mägivaher]], [[harilik elupuu]], [[Poola-Karpaadi lehis]], [[siberi lehis]], [[suurelehine pärn]], [[läiklehine pärn]] ja [[ameerika pärn]].<ref>[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/AE4125B8-EC2F-4981-88D4-B8D1D6DB9C85/true Verkių dvaro sodybos parkas]</ref>
Pargi vanad tammed on [[eremiitpõrnikas|eremiitpõrnika]] elupaigaks.<ref>[https://webgate.ec.europa.eu/life/publicWebsite/index.cfm?fuseaction=search.dspPage&n_proj_id=6294 Ecological network for Osmoderma eremita and other species dependent on veteran trees]</ref>
==Viited==
| |||