Kivu järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
37. rida:
== Plahvatusohtlikkus ==
Kivu järv on üks kolmest teadaolevast [[plahvatav järv|plahvatavast järvest]] maailmas. Teised kaks asuvad [[Kamerun]]is ja on märksa väiksemad. Kivu järve geoloogiline ajalugu näitab, et järvest on [[elu]] mitu korda kadunud. Seda protsessi käivitav sündmus on teadmata, aga arvatakse olevat [[vulkaan]]iline. Järves on lahustunud 65 km³ [[metaan]]i ja kui selle saaks ühe aasta jooksul ära põletada, annaks see kogu selle aja jooksul energiat keskmiselt 100 GW. Lisaks on järves lahustunud 256 km³ [[süsihappegaas]]i. Plahvatuse korral vabaneb kogu see energia väga lühikese aja jooksul ja lisaks tohutule hulgale mürgistele gaasidele tekib järves [[tsunami]]. Kuna järve kaldal asub suuri linnu, siis oleks tulemus [[katastroof]]iline. Kui [[1986]] plahvatas 1,8 km² suurune [[
▲Kivu järv on üks kolmest teadaolevast [[plahvatav järv|plahvatavast järvest]] maailmas. Teised kaks asuvad [[Kamerun]]is ja on märksa väiksemad. Kivu järve geoloogiline ajalugu näitab, et järvest on [[elu]] mitu korda kadunud. Seda protsessi käivitav sündmus on teadmata, aga arvatakse olevat [[vulkaan]]iline. Järves on lahustunud 65 km³ [[metaan]]i ja kui selle saaks ühe aasta jooksul ära põletada, annaks see kogu selle aja jooksul energiat keskmiselt 100 GW. Lisaks on järves lahustunud 256 km³ [[süsihappegaas]]i. Plahvatuse korral vabaneb kogu see energia väga lühikese aja jooksul ja lisaks tohutule hulgale mürgistele gaasidele tekib järves [[tsunami]]. Kuna järve kaldal asub suuri linnu, siis oleks tulemus [[katastroof]]iline. Kui [[1986]] plahvatas 1,8 km² suurune [[Nyos]]i järv ([[Nyose järve katastroof]]), mille kaldal pole inimasulaid, hukkus ometi 1700 inimest ja 3500 karilooma. Enamik neist ei hukkunud otseselt lööklaine ega tsunami tagajärjel, vaid [[lämbumine|lämbus]] hapnikuvaeseid gaase sisse hingates. Kivu järve plahvatuse korral võiks hukkunuid olla miljoni ringis.
Järvest on hakatud metaani tootma ja kasutama [[elekter|elektri]] tootmiseks, samuti [[pruulikoda]]des. Metaani tootmine on väga lihtne. Järves on metaan sügavates veekihtides suure surve all. Kui sealt vett välja pumbata, langeb selle rõhk oluliselt ja vees lahustunud gaasid tungivad mullidena ise pinnale. Ülejääva vee saab järve tagasi lasta ja see on täiesti puhas. Ühtlasi väheneb järve plahvatusohtlikkus. Peamine probleem on eralduvate gaaside eraldamine üksteisest, sest lisaks metaanile on järvevees lahustunud teisigi gaase, sealhulgas mittepõlev süsihappegaas ja põlev [[divesiniksulfiidhape]].
| |||