Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Eduard Ahrens, AM 12838-39 F 13764.jpg|pisi|Eduard Ahrens, 1860–1863]]
'''Eduard Ahrens''' ([[3. aprill]] [[1803]] [[Tallinn]] – [[19. veebruar]] [[1863]] [[Kuusalu]]) oli [[
Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], estonus.
Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta [[1824]]. aastal koduõpetajaks [[Pikavere Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju praostiks sai ta [[1860]]. aasta [[märts|märtsis.]] <ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007.</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon. KÜ Loodus, Tartu 1926–1929</ref>
12. rida ⟶ 14. rida:
Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning [[piiblikeel]] toetus [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]e grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.
1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos [[lauseõpetus]]ega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle [[Vana kirjaviis|vanalt kirjaviisilt]] soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud [[uus kirjaviis]] hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.
Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist.
| |||