Redaktsioon: 1. august 2021, kell 08:35 redigeeri 85.253.126.62 (arutelu) →‎Vaata ka Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2021, kell 10:13 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 144 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Organisatsioon \|~~Nimi~~nimi = Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik \|~~Embleem~~embleem = \|~~Embleemiallkiri~~embleemiallkiri = \|~~Pilt~~pilt = \|~~Pildiallkiri~~pildiallkiri = \|lühend = [[EAÕK]] ~~\|moto =~~ \|asutatud = [[1920]], taastatud [[1996]]<ref name="Saard, Riho 2018">Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.</ref> \|lõpp = \|tüüp = \|staatus = autonoomne \|eesmärk = \|peakorter = [[~~Tallinn~~Wismari tänav\|Wismari]] 32, Tallinn \|asukoht = ~~[[Wismari tänav]] 32, 10136 Tallinn, Eesti~~ \|piirkond = Eesti ~~Vabariik~~ \|liikmed = u.umbes 27 000 (2011~~. aasta seisuga~~)<ref name="Toomas Schvak 2015">Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 80</ref> \|keeled = \|~~juhtkond~~ juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit\|Metropoliit]] \|juht_nimi = [[Stefanus (Charalambides)\|Stefanus]] \|peaorgan = \|emaorg = 29. rida: '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik''' (ametlik [[lühend]] '''EAÕK''') on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk\|õigeusu]] kirikust (teine on [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]). EAÕK on [[autonoomia (õigeusk)\|autonoomne]] kirik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh\|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsioonis. ~~[[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigis]]~~Eestis kehtiva kiriku- ja omandiõiguse kohaselt on ~~tänane~~nüüdne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik aastatel [[1920]]–[[1945]] Eesti territooriumil tegutsenud samanimelise kiriku õigusjärglane, mis säilitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsiooni]] aastatel oma järjepidevuse [[pagulus]]es ja taastas tegevuse Eesti territooriumil augustis [[1993]]. Kuna aastatel 1920–1945 tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks peab ennast ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, kestab Eestis alates 1993. aastast [[Eesti kirikutüli (1993)\|kirikutüli]]. == Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku struktuur == === Juhtimine === Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[eestseisja]] on [[1999]]. aastast alates [[Stefanus (Charalambides)]], kes kannab tiitlit [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. 2009. aastal pühitseti ametisse Tartu piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] ning Pärnu ja Saare piiskop [[Aleksander (Hopjorski)]]. Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist [[2000]] metropoliit Stefanus.<ref name="Toomas Schvak 2015">Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 80</ref> === Piiskopkonnad === ~~{{Vaata\|EAÕK~~Kiriku kanooniline territoorium on kaasajal jaotatud kolmeks piiskopkonnaks: [[Tallinna peapiiskopkond}}]], ~~{{Vaata\|~~[[EAÕK Tartu piiskopkond~~}}, {{Vaata~~\|~~EAÕK~~Tartu piiskopkond]] ning [[Pärnu ja Saare piiskopkond}}]], millesse 2009. aasta lõpul kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 27 000 liikmega<ref name="bb7dq" />.<ref name="l3JOt" /> Kiriku kanooniline territoorium on kaasajal jaotatud kolmeks piiskopkonnaks: [[Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Tartu piiskopkond\|Tartu piiskopkond]] ning [[Pärnu ja Saare piiskopkond]], millesse 2009. aasta lõpul kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 27 000 liikmega<ref name="bb7dq" /><ref name="l3JOt" />. === Kloostrid === Enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] kuulus Eesti Vabariigis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kaks suurt kloostrit: [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster\|Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naisklooster]] ja [[Petseri Jumalaema Uinumise Meesklooster]]. Petseri kloostri juures tegutses aastatel [[1933]]–[[1940]] ka [[Petseri vaimulik seminar\|Eesti Apostliku Õigeusu Vaimulik Seminar]]. 48. rida ⟶ 47. rida: Mungakloostri võimaliku asukohana on kõige sagedamini mainitud [[Plaani]] küla [[Võru maakond\|Võrumaal]], kuid Plaani kirikukompleksi taastamisega seotud suurte kulude tõttu ei ole see projekt käivitunud.<ref name="f5cRT" /> ==== Püha Eelkäija Skiita ==== {{Vaata\|Püha Eelkäija Skiita}} Nunnaklooster kavatseti avada jõuludeks [[2008]] [[Saaremaa]]l [[Ööriku]]l, kus selleks võeti kasutusele eraannetuste ja laenu abil taastatud [[19. sajand]]ist pärinev köstrimaja.<ref name="U11Ve" /> Jõuludeks ehitustöid siiski lõpetada ei õnnestunud ja kloostri uue valmimistähtajana mainiti veebruari 2009. Tegelikult pühitseti klooster sisse 13. juunil 2009.<ref name="eTlKm" />. Vähem kui aasta hiljem võttis aga EAÕK Sinod kloostri asukohaga seotud omandivaidluse ja arendustegevuse piirangute tõttu vastu otsuse kolida klooster [[Pihtla vald]]a [[Reo]] külla.<ref name="a23654"/> == Ajalugu == {{Vaata\|Õigeusu kirik Eestis}} === Eellugu === ==== Õigeusu levik Eestis ja eestlaste seas ==== Õigeusu jõudmist Eesti aladele on seostatud eelkõige [[Kiievi-Vene]]st lähtunud kaubanduse ja sõjaretkedega, arvatakse, et hiljemalt 11. sajandil oli siinsetes venelaste tugipunktides (näiteks [[Tartu\|Jurjevis]]) nende usuliste vajaduste rahuldamiseks püstitatud kabeleid või kirikuid, kuid ulatuslikku ja süsteemset õigeusu misjonit ei ole tõenäoliseks peetud. Vene kaupmeestele ja nende kaaskondadele mõeldud õigeusu pühakojad asusid ka keskaegse katoliikliku [[Vana-Liivimaa]] linnades.<ref name=selart>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 114–116.</ref>. [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esmakordselt õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref> Õigeusu levik eestlaste seas on seotud 19. sajandiga, mil mitmesuguste sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus leidis aset [[usuvahetusliikumine]] ehk üleminek luteri kirikust õigeusu kirikusse. Usu- ehk kirikuvahetusliikumise esimene, ulatuslikum laine leidis aset 1840. aastatel [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosas, teine, tagasihoidlikum laine 1880. aastatel [[Eestimaa kubermang]]us. Nii saab alates 19. sajandi keskpaigast rääkida ka õigeusu levimisest kohalike põliselanike seas.<ref name=schvak2>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 191–194, 196–197.</ref> ==== Õigeusu kirikustruktuuride areng ==== 1725. aastal liideti Liivi- ja Eestimaa õigeusu kogudused ametlikult Pihkva piiskopkonnaga ja 1750. aastal nimetati Liivimaa vaimulik keskus ümber Pihkva piiskopkonna Liivimaa vaimulikuks valitsuseks. 72. rida ⟶ 71. rida: 1850. aastal moodustati iseseisev Riia ja Miitavi piiskopkond. Sai teoks ka [[Riia Vaimulik Seminar\|vaimuliku seminari avamine Riias]], kus õppis enamus Eestimaa pinnal hiljem kogudusi teeninud vaimulikke. === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse",<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/7 Nr. 72. Ajutise Walitsuse poolt 19. apr. 1919. a. wastuwõetud seadus. Greeka-katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja koguduste omawalitsuse ajutine korraldus.], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919</ref>, mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastuvõetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnistasid [[Nõukogude Venemaa]]l asuv [[Vene Õigeusu Kiriku [[Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Tihhon (Moskva patriarh)\|Tihhon]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[autonoomia]]t. Iseseisva Eesti õigeusu kiriku ülempiiskopiks valiti Pärnu preester [[Aleksander Paulus]], kes kinnitati ametisse Moskva patriarhi Tihhoni poolt; tema ametissepühitsejaiks olid Soome ja [[Pihkva peapiiskop]]. Olukorras, kus [[kommunistid]]e [[ateism\|ateistlik]] võim [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik\|Venemaal]] oli õigeusu kirikut hävitamas, patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)\|Tihhon]] mais 1922 vangistatud ja igasugune normaalne ühendus Venemaaga katkenud, otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kirikukogul [[1922]]. aastal pöörduda [[Konstantinoopoli patriarh]]i poole palvega võtta Eesti õigeusklikud oma eestkoste ja kaitse alla. Taotleti [[autokefaalia]]t, kuid [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] sõnul ei saanud oikumeenilise patriarhaadi Püha Sinod seda anda, sest EAÕK-l puudus selleks vajalik kolme piiskopiga Püha Sinod. [[1923]]. aastal siirdus EAÕK Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi [[jurisdiktsioon]]i alla, mida patriarh tunnistas [[7. juuli]]l [[1923]] oma [[tomos]]ega, mis andis EAÕK-le [[Autokefaalne kirik\|autokefaalia]] asemel [[Autonoomne kirik\|autonoomia]].<ref>Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 283</ref> Vastavalt tomosele oleks pidanud moodustatama 3 piiskopkonda: [[EAÕK Tallinna piiskopkond]], [[EAÕK Saaremaa piiskopkond]] ja [[EAÕK Petseri piiskopkond]].<ref>[https://www.eoc.ee/ajalugu/aasta1923/ Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st aastast)], Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Ajalugu</ref>. Tallinnas asunud [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit\|Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliidi]], eesistumisel tegutses piiskoppide [[Sinod]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks – Tallinna Eesti piiskopkonnaks ja Narva Vene piiskopkonnaks. 18. septembril 1924 toimunud EAÕK Täiskogul loodi [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]], Narva ja Irboska ülempiiskopiks oli aastail 1925–1929 [[Jevsevi (Grozdov)]], kes oli aastail 1912–1918 Pihkva ja Porhovi ülempiiskop ning aastail 1919–1920 [[Loodearmee]] piiskop. 29. detsembril 1924 avati [[EAÕK Sinod]]i otsusega EAÕK Petseri piiskopkond, Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster\|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)]]. Petseri piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond\|Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond\|Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond\|Petseri praostkonnad]]. ~~{{vaata\|Tallinna ja kogu Eesti metropoliit\|Narva piiskop\|Petseri piiskop}}~~ Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kirikupea, [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], oli ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige. [[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]es määratleti EAÕK usuelu juhtimise ja järelevalveorganid. Praostkonna organid olid praost, praostkonna täiskogu ja praostkonna nõukogu, [[praost]] valiti praostkonna täiskogul viieks aastaks, ametisse kinnitas ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (vt [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]). 1937. aasta täiskogul valiti [[Narva piiskop]] ja [[Petserimaa piiskop]]. EAÕK-s oli kaks [[piiskopkond]]a. [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond]]a kuulusid üheksa praostkonda: [[EAÕK Harju praostkond\|EAÕK Harju]], [[EAÕK Lääne praostkond\|Lääne]], [[EAÕK Petseri praostkond\|Petseri]], [[EAÕK Pärnu praostkond\|Pärnu]], [[EAÕK Saare praostkond\|Saare]] ja [[EAÕK Muhu praostkond\|Muhu]], [[EAÕK Tartu praostkond\|Tartu]], [[EAÕK Viljandi praostkond\|Viljandi]], [[EAÕK Viru praostkond\|Viru]] ja [[EAÕK Võru praostkond\|Võru praostkond]]. [[EAÕK Narva piiskopkond\|Narva piiskopkonnas]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=596 8.3.3.9. Narva piiskopkond], www.eha.ee/fondiloend</ref> praostkondi ei olnud. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a [[Petserimaa]] viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšeremitsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.<ref>[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU], www.eoc.ee</ref>. === Okupatsioonide periood === ==== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) ==== Pärast Eesti [[anneksioon\|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond\|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergius (Voskressenski)\|Sergiusele]] ([[1897]]–[[1944]]).<ref name="PM5B4" />.▼ ~~{{vaata\|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}~~ ▲Pärast Eesti [[anneksioon\|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond\|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergius (Voskressenski)\|Sergiusele]] ([[1897]]–[[1944]])<ref name="PM5B4" />. 1941. aastal kandis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat\|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] esimees [[Vsevolod Merkulov]] [[Jossif Stalin]]ile ettevalmistustest ette: 98. rida ⟶ 95. rida: Moskva Patriarhaadi ukaasiga nr 10 [[25. veebruar]]ist [[1941]] määrati ülipühitsetud arhipiiskop Sergius (Voskressenski) Vilniuse ja Leedu metropoliidiks ning Eesti ja Läti eksarhiks. ==== Saksa okupatsioon (1941–1944) ==== ~~{{vaata\|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}}~~ Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)\|Aleksander]] [[3. september\|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)\|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga metropoliit Aleksandrit. ==== Nõukogude okupatsioon (1944–1991) ==== ~~{{vaata\|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}~~ [[1944]]. aastal okupeerisid [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] väed taas Eesti. Vahetult enne seda [[Suur põgenemine\|põgenes]] metropoliit Aleksander koos suure osa kirikurahva ja 22 vaimulikuga Nõukogude okupatsiooni eest, jätkates EAÕK juhtimist ning säilitades EAÕK õigusliku ja kanoonilise järjepidevuse [[pagulus]]es. 116. rida ⟶ 111. rida: 1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond. === EAÕK tegevus paguluses ja pärast 1993. aastat kodumaal === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse [[pagulus]]es. 123. rida ⟶ 118. rida: [[20. veebruar]]il [[1996]] taasjõustas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud ''tomos''<nowiki>'</nowiki>e. 2004. aastal toimunud EAÕK täiskogul otsustati praostkonnad likvideerida ja nende asemel moodustati [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond\|Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond\|Pärnu ja Saare piiskopkond]] ning [[EAÕK Tartu piiskopkond\|Tartu piiskopkond]]. == Vaata ka == ~~{{Vikitsitaadid}}~~ * [[Fundamentalism]] * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] 132. rida ⟶ 125. rida: * [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koosseis 1943]] == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="bb7dq">Tamm, Merike (toim). [http://www.postimees.ee/?id=316408 Stefanus: metropoliit Illarioni sõnavõtud väljendasid põlgust]. [[Postimees]], 22. september 2010</ref> 144. rida ⟶ 137. rida: }} == Kirjandus == * Võitlus jumala ümber. Rahvaleht, 7. jaanuar 1932, nr 3, lk 2. * Miks eesti ortodoks-usulised ei saa piiskoppi? Võitleja, jaanuar 1972, nr 1, lk 3. * Kasala, K., Petterberg-Laurila, I. 2016 Mida? Miks? Kuidas? Õigeusu teadmiste käsiraamat, EAÕK kirjastus * Sarapik, A. 1992, Ortodoksi teadmiste käsiraamat * Ware, K. 2001 , Õigeusu tee, Tallinn EAÕK kirjastustoimkond * Quenot, M. 1987, Ikoon. Aken kuningriiki, Logos * Zetterberg, S. 2011, Eesti Ajalugu * Kala, T. Kaljundi, L. Kreem, J. jt 2012 Eesti Ajalugu II == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/ Koduleht]▼ * [http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sünnilugu] ''Kultuur ja Elu.''▼ ▲[http://www.eoc.ee/ Koduleht] ▲[http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sünnilugu] ''Kultuur ja Elu.'' * [http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm Mattias Palli. A Brief History Of The Orthodox Church Of Estonia] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]]▼ [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]▼ [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik\| ]] ▲[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] ▲[[Kategooria:Eesti usulised ühendused]]

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel