Anupada Sutta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
 
Olles kõrvaldanud ihad<ref>''[[Kippumine|Upādāna]]'', kütus või energia, kippumine ihade poole.</ref> ja takistused<ref>''[[Viis takistust|Pañca nīvaraṇāni]]'', viis takistust, mis segavad inimest nii vaimses praktikas, meditatsioonil kui ka igapäevases elus.</ref>, sisenes Sāriputta esimesse ''jhānasse'' ja jäi sellesse eraldatusse, milles sünnib rõõm<ref>''[[Piti|Pīti]]'', meditatsioonipraktikas kogetav ekstaatiline rõõm või õndsustunne, üks [[virgumise tegurid|virgumise teguritest]].</ref> ja õndsus<ref>''[[Sukha]]'', meditatsioonipraktika käigus tekkiv õndsus või sügav õnnetunne.</ref> ning millega kaasnevad mõtted ja hinnangud. Mis iganes ka ei ilmneks esimeses ''jhānas'' – mõte, hinnang, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunne, kujutlus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek<ref>''[[Sati (budism)|Sati]]'' ehk tähelepanelikkus, ka teadvustamine või teadvelolek, üks olulisematest vaimsetest võimetest või psüühilistest omadustest.</ref>, ükskõiksus<ref>[[Võrdne suhtumine]] (''upekkhā'') ehk erapooletus või täiuslik tasakaal, üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi, üks [[neli mõõtmatut|neljast mõõtmatust]] ehk brahmaseisundist, üks kümnest [[ületavad toimingud|ületavast toimingust]], üks seitsmest [[virgumise tegurid|virgumise tegurist]] jpm.</ref> või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Edasi, olles rahustanud mõtted ja hinnangud, sisenes Sāriputta teise ''jhānasse'' ja jäi sellesse, mille keskendumises sünnib rõõm ja õndsus, ühendatud teadlikkus ilma mõtete ja hinnanguteta – seesmine kindlus. Mis iganes ka ei ilmneks teises ''jhānas'' – seesmine kindlus, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunne, kujutlus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
 
{{pooleli}}