Anupada Sutta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
'''Anupada Sutta''' ("Üks teise järel") on [[Tipitaka]]sse kuuluva [[Sutta Piṭaka]] ('suutrate korvi') teise kogumiku, [[Majjhima-nikāya]] (‘keskmiste õpetussõnade kogu’), 111. sutta (suutra) ehk õpetus.
 
== Sisukokkuvõte ==
[[Buddha]] iseloomustab selle sissejuhatuses [[Šāriputra|Sāriputtat]] kui tarka, suurt, sügavat, avarat, lõbusat, kiiret ja läbistavat ning annab siis ülevaate Sāriputta kogemustest ''[[Dhyāna|jhāna]]'' tasemete saavutamisel kahe nädala jooksul, üks teise järel.
 
Anupada Sutta sissejuhatuses iseloomustab [[Buddha]] iseloomustab selle sissejuhatuses [[Šāriputra|Sāriputtat]] kui tarka, suurt, sügavat, avarat, lõbusat, kiiret ja läbistavat ning annab siis ülevaate Sāriputta kogemustest ''[[Dhyāna|jhāna]]'' tasemete saavutamisel kahe nädala jooksul, üks teise järel.
Olles kõrvaldanud [[viis takistust|kõik takistused]], sisenes Sāriputta esimesse ''[[Dhyāna|jhānasse]]'' ja jäi sellesse eraldatusse, milles sünnib rõõm (''[[piti]]'') ja õndsus (''[[sukha]]'') ning millega kaasnevad mõtted ja hinnangud. Mis iganes ka ei ilmneks esimeses ''jhānas'' – mõte, hinnang, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunne, kujutlus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek (''[[Sati (budism)|sati]]''), ükskõiksus (''[[võrdne suhtumine|upekkhā]]'') või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Olles kõrvaldanud [[viis takistust|kõik takistused]], sisenes Sāriputta esimesse ''[[Dhyāna|jhānasse]]'' ja jäi sellesse eraldatusse, milles sünnib rõõm (<ref>''[[pitiPiti|Pīti]]''), meditatsioonipraktikas kogetav ekstaatiline rõõm või õndsustunne, üks [[virgumise tegurid|virgumise teguritest]].</ref> ja õndsus (<ref>''[[sukhaSukha]]''), meditatsioonipraktika käigus tekkiv õndsus või sügav õnnetunne.</ref> ning millega kaasnevad mõtted ja hinnangud. Mis iganes ka ei ilmneks esimeses ''jhānas'' – mõte, hinnang, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunne, kujutlus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek (<ref>''[[Sati (budism)|satiSati]]'') ehk tähelepanelikkus, ka teadvustamine või teadvelolek, üks olulisematest vaimsetest võimetest või psüühilistest omadustest.</ref>, ükskõiksus<ref>[[Võrdne suhtumine]] (''upekkhā'') ehk erapooletus või täiuslik tasakaal, üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi, üks [[võrdneneli suhtuminemõõtmatut|upekkhāneljast mõõtmatust]]'') ehk brahmaseisundist, üks kümnest [[ületavad toimingud|ületavast toimingust]], üks seitsmest [[virgumise tegurid|virgumise tegurist]] jpm.</ref> või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
{{pooleli}}
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==