Balkani poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Nimi ''Balkan'' tuleneb [[türgi keel|türgi]] sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk [[Stara planina]] (erinevalt teistest maadest kasutatakse [[Bulgaaria]]s ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad [[Kesk-Bulgaaria]]st [[Serbia]]ni. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''[[Haemus Mons]]'' all. See nimi arvatakse tulenevat [[traakia keel|traakiakeelsest]] sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on [[Dinaari mäed]] (Dinaari Alpid) [[Horvaatia]]s ja [[Bosnia]]s, mis jätkuvad [[Šar]]-[[Píndos]]e massiivina, mis ulatub [[Albaania]]st [[Põhja-Makedoonia]] kaudu [[Kreeka]]sse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk [[Stara Planina]]planina ja [[Rodope mäed]] Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. [[Rumeenia]]s on [[Karpaadid|Karpaatide]] suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud [[Stara Planina]]gaplaninaga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on [[Mussala]] Rila-Rhodopes (2925 m).

Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planinaplanina vahel laiub piki [[Doonau]] alamjooksu [[Alam-Doonau madalik]]. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on [[Maritsa madalik]] Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.

Sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nende asemele on kasvanud võsa ja põõsastikud. Lõunaosas ja mere ääres kasvab igihaljas (vahemereline) taimkate, sisemaal kasvavad [[Kesk-Euroopa]]le iseloomulikud metsad ([[tamm]]e- ja [[pöök|pöögi]]-, mägedes [[nulg-|nulu]]- ja [[mänd|männi]]metsad). Metsa ülempiir on 1800–­20001800–2000 meetrit.