Saaremaa biennaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
38. rida:
Saaremaa biennaale peetakse eesti kaasaegse kunsti üheks kõige olulisemaks alguspunktis. Biennaalide vahendusel sai Eestis pärast 50 aastast ühiskondlikku suletust vaadata kõige kaasaegsemat kunsti, mis 1990tel oli eeskätt rahvusvaheline ühiskonna- ja meediakriitiline postmodernne looming. Saaremaa biennaali jõujoontes sündis arvukalt uut tüüpi teoseid ning käivitusid fotograafia-alast kõrgharidust andvad akadeemilised üksused üli- ja kõrgkoolides "Pallas" (al 1997) ja EKA (al 1998).
'''I Saaremaa biennaal toimus 1995.a. ja kandis nime "Ajaloo Vabrik".'''
48. rida:
I Saaremaa Biennaali toetasid Avatud Eesti Fond ja selle allasutused, Rootsi Instituut, Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, paljude riikide fondid, Saaremaa muuseum, eraisikud ja firmad.
Ajaloo vabrikut külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Ajaloo Vabriku kohta ilmus rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ca 80 artiklit jm kirjutist. Biennaalist tehti kokku 3 televisioonisaadet Ajaloo Vabrik, Ajaloo Vabrik 2: Dokument kunstis ja Ajaloo vabrik 3: Peeter Linnapi intervjuu Thomas McEvilley'ga. Ühe saate tegi ka Reklaamitelevisioon (Rež. Jaanus Nõgisto, dir Toomas Lepp).
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Ajaloo Vabrik":'''
218. rida:
7. Koivisto, Kaisu. „Yhdistäva tekija: invaasio“. Taide (Helsinki), 1997, nr. s. 11
8. Sonata Zalneravičiute, "Šiuolaikinio meno praeities"; "7 Meno Dienos (Leedu), 01.08.1997
'''Eestis ilmunud artikleid Saaremaa biennaalist Invasioon 1997 (valik)'''
| |||