Ogre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
Piirkonna varaseimad asukad olid [[liivlased]]. Ogre on nime saanud Ogre jõe järgi, mis kandis vanades allikates Vōgene (''Wogene'', ''Woga'') nime. Tänapäevase nime olevat jõele andnud [[Katariina I]]; kuna jões elas palju [[angerjas|angerjaid]], siis oli see Ogre ([[vene keel]]es ''угри'') jõgi.
Linna tekkele pani aluse aastal [[1861]] valminud [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja linna kohale rajatud [[Ogre raudteejaam]]. Selle ümber tekkisid suvilad, suverestoranid ja paviljonid. Aastal 1885 sai sealne kuurort küla staatuse. Aastal 1907 rajati Ogresse saekaater.<ref>''DABAS PARKA “OGRES ZILIE KALNI”Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 11.</ref>
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi asula rindele ja suurtükitules hävis suurem osa varasematest hoonetest. Aastal [[1920]] sai Ogrest [[alev]] ja aastal [[1928]] linn. Kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] oli linn koos [[Jūrmala]], [[Saulkrasti]] ja [[Sigulda]]ga üks tähtsamaid suvituspiirkondi Lätis. Nõukogude võimu ajal riigistati kõik linnas asunud restoranid, pansionaadid, sanatooriumid ja võõrastemajad. Linn oli aastani [[2009]] [[Ogre rajoon]]i keskus.
| |||