Stonewalli trahter: erinevus redaktsioonide vahel

Algne võõrastemaja, mis tegutses aastatel 1967–1969, asus Christopheri tänaval 51–53, Seventh Avenue Southi ja Waverly Place'i vahel. <ref>{{Cite web|url=http://geographic.org/streetview/view.php?place=%0955+Christopher+Street%2C+new+york%2C+ny|title=The Stonewall Inn on Christopher Street, interactive Google Street View image and map|website=Geographic.org/streetview|access-date=2016-06-27}}</ref> New Yorgis asuv Stonewalli trahter lõpetas tegevuse varsti pärast ülestõusu ja oli aastate jooksul renditud kahe eraldi ruumina mitmele erinevale ettevõttele. Stonewalli nimeline baar tegutses aastatel 1987-19891987–1989 Christopheri tänaval majas nr 51, selle sulgemisel eemaldati hoone fassaadilt ajalooline silt. Ükski Stonewalli trahteri algne siseviimistlus pole säilinud. 1990. aastal renditi Christopheri tn 53 uuele baarile nimega New Jimmy Stonewallis ja umbes aasta hiljem muutis baari omanik nime lihtsalt Stonewalliks. Praegune juhtkond ostis baari 2006. aastal ja on sellest ajast peale tegutsenud Stonewalli trahterina. Christopheri tänava hooned nr 51 ja 53 on eraomandis. <ref name="facts">{{Cite web|url=https://stonewall50consortium.org/stonewallfactsheet.pdf|title=Stonewall: The Basics|publisher=Stonewall 50 Consortium|date=2019|access-date=June 5, 2021}}</ref>

Stonewalli trahter, mida tunti ka Bonnie Stonewalli trahteri nime all, avati 1930. aastal. Selle nimi on tõenäoliselt tuletatud omaniku Vincent Bonavia nimest. Avalikult öeldi, et see on teetuba ja restoran, kus pakutakse kergeid eineid ja mittealkohoolseid jooke. Tegelikult oli aga see suitsukate ning seal müüdi alkoholi. 1930. aasta detsembris, kui USAs maksis [[kuiv seadus]], tungisid trahterisse valitsuse ametnikud keelu kontrollimiseks.

Aastal 1934, kui keelust oli möödunud aasta, kolis Bonavia selle trahteri aadressile Christopheri tn 51-5351–53. Sinna lasi ta kinnitada ka suure sildi "Bonnie's Stonewall Inn" (Bonnie Stonewalli trahter). Algselt olid hooned ehitatud hobusetallideks, kuid 1930 ehitati need ühe fassaadi taha, et sinna asutada pagaritöökoda. Bonnie Stonewalli trahter töötas baari ja restoranina, kuni selle sisemus hävis tules aastal 1964. <ref>{{Cite web|url=http://s-media.nyc.gov/agencies/lpc/lp/2574.pdf|title=Stonewall: NYC Landmarks Preservation Commission Designation Report June 2015}}</ref> <ref name="facts">{{Cite web|url=https://stonewall50consortium.org/stonewallfactsheet.pdf|title=Stonewall: The Basics|publisher=Stonewall 50 Consortium|date=2019|access-date=June 5, 2021}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://stonewall50consortium.org/stonewallfactsheet.pdf "Stonewall: The Basics"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. Stonewall 50 Consortium. 2019<span class="reference-accessdate">(vaadatud 5. Retrieved <span class="nowrap">June 5,</span>juunil 2021</span>.</cite>)</ref>

Kolm maffia liiget investeerisid 1966. aastal Stonewalli trahterisse, muutes selle geibaariks. Varem oli see olnud heteroseksuaalide restoran ja ööklubi. Maffia uskus, et muidu eemale peletatud geikogukondade toitlustamine võib teenida kasumit, kuna nad müüsid lahjendatud alkoholi ja nõudsid korrapäraseid makseid, et politseile rahulejätmise jaoks pistist maksta. Tavaline oli ka see, et maffia presiss raha välja jõukamatelt kapis olevatelt geidelt. <ref>{{Cite web|url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/stonewall-why-did-mafia-own-bar/|title=Why Did the Mafia Own the Bar? {{!}} American Experience {{!}} PBS|website=www.pbs.org|access-date=2019-11-21|language=en}}</ref> Siiski sai Stonewallist populaarne baar. Kuigi politseireidid olid tavalised, oli see üks väheseid kohti linnas, kus geipaarid said koos tantsida (isegi kui reidid tähendasid, et nad pidid kiirelt lahku minema). <ref name="CarterBeard">{{Cite book|last=Carter|first=David|year=2005|title=Stonewall: The rebellion That Sparked the Gay Revolution|publisher=Macmillan|location=New York|isbn=0-312-34269-1|edition=First|url=https://books.google.com/books?id=kS_mbbirLz4C&q=stonewall+1967+beard&pg=PA77}}</ref> Kord nädalas kogus politseiametnik rahaümbrikke, kuna Stonewall Innil puudus alkoholiluba. Need olid altkäemaksud, et trahter saaks tööd jätkata. Kuigi baari ei kasutatud avalikult prostitutsiooniks, toimusid siiski narkootikumide müük ja muud "sularahatehingud". Paljud baarid hoidsid lisaviina baari taga asuvas salajases panipaigas või lähedalasuvas autos, et hõlbustada müügi võimalikult kiiret jätkamist, kui alkohol ära võeti haarangu käigus ära võeti. Baari juhtkond teadis reididest tavaliselt eelnevalt politsei vihjete tõttu, ja haarangud toimusid tavaliselt piisavalt vara õhtul, et äri võiks jätkuda ka pärast politsei lahkumist. 1969. aasta lõpus, paar kuud pärast sama aasta 28. juunil alanud ülestõusu, sulgus Stonewalli trahter ajutiselt.

[[Fail:Stonewall_Inn_raid_sign_pride_weekend_2016.jpg|alt=|vasakul|pisi| Politseireidide järel riputati baarides tavaliselt silte "Kontrollitud ruumid".]]

[[Stonewalli rahutused]] olid geikogukonna liikmete vägivaldsed meeleavaldused politseireidi vastu, mis toimus 28. juunil 1969. aastal varahommikul Stonewalli trahteris. Umbes 1.20 öösel liitsid oma väed politseinik Seymour Pine New Yorgi linna avaliku eetika osakonnast, neli teist politseiniku ning neli erariietes politseiniku, kes olid juba trahteris. Tuled pandi trahteris põlema, kuid reid ei läinud plaanipäraselt. <ref>{{Cite web|url=http://go.galegroup.com/ps/i.do|title=Gale -– Enter Product Login|website=go.galegroup.com|access-date=2016-11-17}}</ref> Arreteeritud inimeste ja konfiskeeritud alkoholi transpordi eest vastutavad autod jäid hiljaks ja seetõttu tekkis vabastatud inimestest ning muudest möödujatest trahteri ees rahvahulk, mis järjest kasvas. Kirjanik David Carter märgib, et politseiametnikud hakkasid rahvahulka lõpuks nii kartma, et keeldusid baarist nelikümmend viis minutit lahkumast.