Julian Rotter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EAhtiO (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
EAhtiO (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
9. rida:
1954. aastal avaldatud artiklis "Social Learning and Clinical Psyhology" esitas ta seisukoha, mille järgi motiveerib käitumise eeldatav mõju või tulemus inimest tegutsema selliselt, et need eeldused täituksid. Inimesed soovivad vältida negatiivseid tagajärgi ning samas ihalevad positiivseid tulemusi. Kui keegi eeldab, et tema käitumisel on positiivne tagajärg või et võimalus positiivseks tulemuseks on suur, on ta ise tõenäoliselt valmis vastavalt käituma. Positiivne tulemus on käitumismalli tugevdav (sarrustav) ja ilmselt inimene kordab sama skeemi ka edaspidi. Sotsiaalse õppimise teooria näitab, et käitumist mõjutavad psühholoogilistele teguritele lisaks sotsiaalne kontekst ja keskkond.<ref name=":0">Rotter (1954)</ref>
 
Rotteri idee järgi on võimalik muuta nii käitumist kui ka isiksust. Mõtteviisi ja ümbritsevate olude muutudes, muutub ka inimese käitumine. Rotteri käsitluses ei ole olemas kriitilist perioodi, pärastmille midajärel on isiksus lõplikult välja kujunenud. Samas oli Rotter veendunud, et mida rohkem on teatud uskumusi või eelarvamusi toetavaid kogemusi, seda enam on vajalik sekkumine, et käitumismalle muuta.<ref name=":0" />
 
Rotter suhtus inimestesse väga optimistlikult ja uskus, et inimesi motiveerib nii- või teistmoodi käituma mitte ainult hirm karistuse ees, vaid neid ajendab ka soov täita seatud eesmärgid ja vajadus suurendada oma tugevusi.