Monofüsitism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Monofüsiidid''' (kreeka k. ''monos'' 'üks' ja ''physis'' 'olemus, loomus') on [[Kristus]]e [[ühe loomuse õpetus]]e pooldajad.
[[Monofüsitism]]i kohaselt on [[Kristus]]el ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni [[kirikukogu]] poolt [[451]]. aastal vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik.
Monofüsitismis on tegelikult kolm peamist õpetust.
[[Eutühhianism]]i kohaselt on jumalikkus Kristuses "lahustunud nagu tilk mett meres". Õpetuse rajajaks on Eutychos (u [[380]] – [[456]]), [[Konstantinoopol]]i [[arhimandriit]], kes [[Efesose kirikukogu]]l [[431]]. aastal oponeeris [[nestoriaanlus|nestoriaanlikele]] [[doktriin]]idele.
[[Apollinarism]] (apollinarianism) on seisukohal, et Kristusel oli inimlik keha, kuid jumalik meel. See seisukoht kuulutati [[ketserlus]]eks juba [[361]]. a. Konstantinoopolis toimunud esimesel kirikukogu, kuna Kristus oli ametlikult määratletud täielikult inimlikuks ja täielikult jumalikuks.
[[Monofüsitism]] on seisukohal, et Kristuses on jumalik ja inimlik olemus saanud üheks olemuseks.
Monofüsitism tekkis Egiptuses vastuseisust nestoriaanlusele. Monofüsiitlikud vaated lükati tagasi Halkedoni kirikukogul [[451]]. a.
[[Vanaida kirikud|Vanaida kirikuid]], kes Halkedoni [[kirikukogu]] otsustega ei nõustunud, hakati seetõttu nimetama monofüsiitlikeks kirikuteks, ehkki nad ise on seda nimetusega pole nõustunud, eelistades nime "mitte-halkedoni" või "miafüsiidi" kirikud. Samuti on [[Vanaida kirikud]] eitanud [[Eutychos]]e monofüsiitset õpetust.
| |||