Redaktsioon: 2. juuni 2021, kell 13:02 redigeeri 195.250.188.73 (arutelu) mitte midagi. kogemata vaj Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2021, kell 13:04 redigeeri eemalda 195.250.188.73 (arutelu) noob Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:Väimela Alajärv 2012 08.jpg\|pisi\|[[Väimela Alajärv]]]] [[Pilt:Crater Lake winter pano2.jpg\|pisi\|[[Crater Lake]]'i [[vesi]] on väga [[Läbipaistvus\|läbipaistev]] ja sügavsinise värvusega]]noobid olete! eisva veega [[siseveekogu]], millel puudub vahetu ühendus [[maailmameri\|maailmamerega]] ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. 10–200 m) nimetatakse ''järvikuteks'' (murdes ka: ''lontsik'')<ref name="EEvana" />. ~~[[Pilt:Lake Hiidenvesi.jpg\|pisi\|Hiidenvesi järv [[Soome]]s [[Lohja]]l]]~~ ~~'''rv''' on seisva veega [[siseveekogu]], millel puudub vahetu ühendus [[maailmameri\|maailmamerega]] ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.~~ ~~Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel [[Pinnavesi\|pinnaveega]]. Järvede vesi võib olla nii [[Mage vesi\|mage]] kui ka [[soolane vesi\|soolane]].~~ Klassikaliselt loetakse järvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vähemalt 1 ha{{lisa viide}}. Väikseid järvi (keskmine ümbermõõt 10–200 m) nimetatakse ''järvikuteks'' (murdes ka: ''lontsik'')<ref name="EEvana"/>. == Järve karakteristikud == 41. rida ⟶ 34. rida: [[Lähtejärv]]ed – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja. [[Läbimisjärv]]ed – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad. *Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad [[Suubumisjärv]]ed – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja. [[Pilt:Matsimäe Pühajärv.jpg\|pisi\|[[Matsimäe Pühajärv]] on huumustoiteline järv]]

Järv: erinevus redaktsioonide vahel