Vikipeedia

Kaitseväe Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vana info
Resümee puudub
1. rida:
{{Suunamine|Sõjakool|Üldmõiste|Sõjakool (üldmõiste)}}▼
{{Infokast ülikool
| nimi = Kaitseväe Akadeemia
27. rida ⟶ 28. rida:
| pikkuskoordinaat = 26.722431
}}
'''Kaitseväe Akadeemia''' (lühendatult '''KVA''';<ref>[http://www.mil.ee/et/uudised/10684/kaitsev%C3%A4e-%C3%BChendatud-%C3%B5ppeasutusest-sai-kaitsev%C3%A4e-akadeemia Kaitseväe ühendatud õppeasutusest sai Kaitseväe akadeemia], Kaitsevägi, 2. mai 2019</ref> (kuni 1. maini 2019<ref>[https://www.ksk.edu.ee/uudised/kaitsevae-uhendatud-oppeasutused-muutub-kaitsevae-akadeemiaks/ Kaitseväe ühendatud õppeasutused muutub Kaitseväe Akadeemiaks], www.ksk.edu.ee, vaadatud (02.05.2019)</ref> '''''Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused''''', lühendatult '''KVÜÕA''') on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline [[rakenduskõrgkool]]. Kõrgkool tegutseb [[kaitseministeeriumKaitseministeerium]]i valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere [[kaitsevägi|kaitseväele]]Eesti jakaitseväe [[kaitseliitjuhataja|Kaitseliidule]].kaitseväe Õppekava võimaldab spetsialiseeruda [[maavägi|maaväejuhataja]], [[õhuvägi|õhuväe]], [[merevägi|mereväe]] erialale ja saada vastava väeliigi [[nooremohvitser]]i ettevalmistusalluvuses. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka [[NATO|NATO-]]s.{{Sisukord paremale}}▼
▲{{Suunamine|Sõjakool|Üldmõiste|Sõjakool (üldmõiste)}}
 
▲'''Kaitseväe Akadeemia''' lühendatult '''KVA'''<ref>[http://www.mil.ee/et/uudised/10684/kaitsev%C3%A4e-%C3%BChendatud-%C3%B5ppeasutusest-sai-kaitsev%C3%A4e-akadeemia Kaitseväe ühendatud õppeasutusest sai Kaitseväe akadeemia], Kaitsevägi, 2. mai 2019</ref> (kuni 1. maini 2019<ref>[https://www.ksk.edu.ee/uudised/kaitsevae-uhendatud-oppeasutused-muutub-kaitsevae-akadeemiaks/ Kaitseväe ühendatud õppeasutused muutub Kaitseväe Akadeemiaks], www.ksk.edu.ee, vaadatud (02.05.2019)</ref> '''''Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused''''', lühendatult '''KVÜÕA''') on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline [[rakenduskõrgkool]]. Kõrgkool tegutseb [[kaitseministeerium]]i valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere [[kaitsevägi|kaitseväele]] ja [[kaitseliit|Kaitseliidule]]. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda [[maavägi|maaväe]], [[õhuvägi|õhuväe]], [[merevägi|mereväe]] erialale ja saada vastava väeliigi [[nooremohvitser]]i ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka [[NATO|NATO-]]s.{{Sisukord paremale}}
Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere [[kaitsevägi|kaitseväele]] ja [[kaitseliit|Kaitseliidule]]. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda [[maavägi|maaväe]], [[õhuvägi|õhuväe]], [[merevägi|mereväe]] erialale ja saada vastava väeliigi [[nooremohvitser]]i ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka [[NATO]]-s.
==Asukoht==
1919. aastal asus õppeasutus [[Tallinn]]as [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast välja [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] kompleksi. [[Tondi]]l oldi kuni 1941. aastani.
 
Pärast1919. aastal asus õppeasutus [[EestiTallinn]]as Vabariik[[Tehnika tänav (Tallinn)|EestiTehnika Vabariigitänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast välja [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] kompleksi. [[Tondi]]l oldi kuni 1941. aastani. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Kaitsekolledž.<ref name="aastat"/> [[Tartu]]sse kolis sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisse [[Eesti Maaülikool|põllumajandusakadeemia]] hoonesse, mis enne sõda kuulus [[Kaitseliit|Kaitseliidule]].
 
==Õppeasutuse põhiülesanded ==
49. rida:
 
Õppeasutuse struktuuriüksused on
*'''Rakendusuuringute keskus''' osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise eksperdigrupis, mis kujundab [[kaitsepoliitika]]t, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja [[juhtimisstruktuur]]ijuhtimisstruktuuri ja -[[funktsioon]]efunktsioone.
*'''[[täiendõpe|Täiendõppe]] keskus''' korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.
*'''[[Väljaõppevahend]]ite keskus''' vormistab ja valmistab kaitseväele vajalikke õppe[[materjal]]e.
*'''[[Logistika]]osakond''' korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.
*'''Õppeosakond''' vastutab õppetöö läbiviimise ja selle [[kvaliteet|kvaliteedi]] eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.
*'''Üldosakond''' korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja [[infotehnoloogia|infotehnoloogilist]] teenindamist, [[julgeolek]]ualast tegevust, [[kaplan]]iteenistust ning muuseumi ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum]]) tööd.
 
=== Õppeasutuse juhid ===
 
 
{| cellspacing="10"
108. rida ⟶ 107. rida:
==Kooliõppekavad==
 
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem SõjakoolAkadeemia annab rakendusliku kõrghariduse järgmiste õppekavadega:
 
* '''maaväe''' õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale;
116. rida ⟶ 115. rida:
Õppeaeg [[maavägi|maaväe]] õppekaval on kolm aastat, [[õhuvägi|õhuväe]] õppekaval kestavad õpingud koostöös [[Eesti Lennuakadeemia]]ga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös [[Eesti Mereakadeemia]]ga kolm aastat.
 
Õppeaasta KVÜÕA-s on jaotatud kaheks eri pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab [[jaanuar]]istjaanuarist [[august]]iaugusti lõpuni.
 
Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida noorem[[ohvitser]]idenooremohvitseride kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.
 
Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel ([[magistriõpe]]). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ja erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.
 
KVÜÕA-s onoli 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul lõpetanud 25 ohvitseri.
 
==Kooli traditsioonid==
132. rida ⟶ 131. rida:
==Sümboolika==
 
Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapikujulisel valgel kilbil. Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.
Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.
 
== Õppeasutuste hallatav kinnisvara ==
148. rida ⟶ 146. rida:
Õppeasutuse ajalugu algab [[3. aprill]]il [[1919]]. [[Kindralmajor]] [[Johan Laidoner]]i korraldusel loodud õppeasutus '''Vabariigi Sõjakool''' koolitas [[nooremohvitser]]e [[jalavägi|jala]]-, suurtüki- ja [[ratsavägi|ratsaväe]]klassides.<ref>Seene, Andres. [http://www.epl.ee/artikkel/432785 Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned]. Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008.</ref> Sõjakooli ülemaks määrati kapten [[Aleksander Simon]]. Sõjakooli koosseisus oli staap, jalaväe[[kompanii]], suurtüki[[Patarei (sõjandus)|patarei]] ja ratsa[[eskadron]]. Sõjakooli adjutandiks määrati leitnant [[Magnus Siiak]], majandusülemaks sv.-ametnik Metsküla, jalaväe kompanii ülemaks kapten [[Ludvig Jakobsen]], 1. rühma ülemaks leitnant [[Karl Metti]], 2. rühma ülemaks leitnant [[Leopold Talving|Leo Freiberg-Talving]], 3. rühma ülemaks leitnant Kaasik, 4. rühma ülemaks nooremleitnant [[Richard Voldemar Kent]]. Suurtükiväe patarei ülemaks määrati kapten [[Karl Aleksander Kool]], 1. rühma ülemaks leitnant [[Karl Terras]], 2. rühma ülemaks leitnant [[Karl Rostfeld]]; ratsaeskadroni ülemaks rittmeister [[Alfons Parrison]]. Mereväe klassi ülemaks määrati vanemleitnant Maasik. Lektoriteks olid: taktika alal kapten [[Roman Pavian]], topograafia — kapten [[Eduard Bach]], fortifikatsioon — kapten [[Voldemar Riiberg]], kuulipilduja — leitnant [[Leonhard Murrik]], transheiasjandus — kapten [[August Steinberg]], õigusteadus — Andrejev<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1969/07/01/8 Viiskümmend aastat eesti oma ohvitserkonda 1919.], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 juuli 1969, lk 8 </ref>.
 
Sõjakoolis õpetati [[taktika]]t, [[topograafia]]t, [[Administratsioon|administr]]eerimist, [[fortifikatsioon]]i, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja [[määrustik]]ke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiteadust ja võimlemist. Esimesed sõjakooli jalaväekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lõpetamise järel ülendati [[Kadett (õppur)|kadet]]id [[lipnik]]u auastmesse. Ratsa- ja suurtükiväekursused kujunesid viiekuuliseks. Sõjakooli teise lennu õppekursuse lõpp langes kokku Vabadussõja lõpuga, millest tingitult langes ära kiire ettevalmistamise vajadus ja õppekursust pikendati ühe aastani. Mõlema sõjaaegse lennu klassides lõpetas sõjakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921-19401921–1940 lõpetas sõjakooli kokku alla 1000 [[kaadriohvitser]]i. Aspirantideüksustes lõpetas sõjakooli aastail 1923–1940 22 lennus ligi 4000 erineva väeliigilise ettevalmistusega [[reservohvitser]]i.
{{Infokast ülikool
| nimi = Vabariigi Sõjakool
267. rida ⟶ 265. rida:
=== 1. detsembri hukkunud kadettide monument ===
[[File:1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monumendi avamine Tondi Sõjakooli juures, AM F 26901.jpg|pisi|left]]
1928. aasta aasta [[16. september|16. septembril]] avati Tondil [[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument]]. Ausamba esmase püstitamise mõtte algatajaks oli [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], tollane [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakooli]] ülem. Raha kogutikogusid annetustena langenud kadettide teenistuskaaslaste pooltteenistuskaaslased.
{{vaata|1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument}}
[[1941]]. aasta veebruaris monument hävitati, mälestusmärgi taasavamine toimus [[Tallinna päev]]al, [[15. mai]]l [[2009]].
 
===Valdeki õnnetus===
[[14. juuni]]l [[1934]]. sai Sõjakooli korraldatud taktikalistel õppustel Valdeki laskeväljal, sai aspirantide käes plahvatanud mürsu tõttu surma 10 sõjakooli aspiranti. Surma said Heino Eerits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärl, Johannes Kattai, Endel Uulist, Hugo Juhkam; 17. juunil suri haavadesse Ferdinand Hausenberg. [[16. juuni]]l korraldati [[Tondi]]l [[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument|1. dets. langenud kadettide mälestussamba]] juures aktus õnnetuse ohvrite mälestamiseks. Leinaaktusest võtsid osa [[Kõrgem Sõjakool|sõjakool]] ja naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevägede ülemjuhataja [[kindral]] [[Johan Laidoner|Laidoner]].
 
[[1935]]. toimus Tallinnas [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] istung, kus süüalusteks olid õppeasutuse ülem kolonel [[Artur Saueselg]] ja kapten [[Voldemar Tepper]]. Kohtuotsusega leiti V. Tepper süüdi olevat hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises ning teda karistati ühekuise arestiga peavahis. A. Saueselg mõisteti õigeks.
296. rida ⟶ 294. rida:
| pikkuskoordinaat =
}}
Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Sisekaitse Akadeemia]] Kaitsekolledž <ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31</ref>. 1993. aastal, kui [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Sisekaitse Akadeemia]] nimeks sai Eesti Riigikaitse Akadeemia, formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks.<ref name="aastat" /> 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.
 
KVÜÕA moodustati uuesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] väljaõppekeskuse ning [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Riigikaitse Akadeemia]]s paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.
312. rida ⟶ 310. rida:
[[2003]]. aastal otsustas KVÜÕA liituda [[Bologna kõrgharidussüsteem]]iga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 [[käskkiri|käskkirjaga]] ja selle õppekava järgi hakati õpetama 2004. aastast.
 
[[2004]]. aastast õpetati Eestis juba kõiki erialasid, mida varem õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes. Rakenduskõrgkooli seaduse alusel andis 21.07.2005 Vabariigi Valitsus välja korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda [[magistriõpe]]. Esimene magistriõppe ehk keskastmekursus KVÜÕA-s algas 2005. aasta septembris.
Rakenduskõrgkooli seaduse alusel andis 21.07.2005 [[valitsus|Vabariigi Valitsus]] välja korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda [[magistriõpe]]. Esimene magistriõppe ehk keskastmekursus KVÜÕA-s algas 2005. aasta septembris.
 
[[2006]]. aastal sai [[KVÜÕA]] esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi [[Akrediteerimine (haridus)|akrediteering]]u magistriõppele (tingimisi selle tõttu, et esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).
336. rida ⟶ 333. rida:
 
==Vaata ka==
* [http://www.ksk.edu.ee/teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonid/ Ajakiri Sõjateadlane]▼
* [[KVÜÕA toimetised]]
* [[Sõjakooli ohvitserideklasside jalaväeklassi I lennu lõpetanud ohvitseride loend]]
357. rida ⟶ 353. rida:
 
==Välislingid==
* [httphttps://www.ksk.edukvak.ee/ Kooli koduleht]
▲* [httphttps://www.ksk.edukvak.ee/teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonidsojateadlane/ Ajakiri Sõjateadlane]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/101032016002?leiaKehtiv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus] Kaitseministri 23. detsembri 2008. a määrus nr 38. – Elektrooniline Riigi Teataja
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/74917 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste moodustamine] Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrus nr 52. – Elektrooniline Riigi Teataja
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseväe_Akadeemia"