Kirishitan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Enetee (arutelu | kaastöö)
täpsustused
Enetee (arutelu | kaastöö)
P toim
31. rida:
Kristlus keelustati kui õõnestav religioon. Kahtlusalused kristlased pidid avalikult usust lahti ütlema, sooritades fumie ehk astudes vasest plaadile, millel oli ristilöödu, Jumalaema või mõni muu kristlik kujutis.<ref name="Bowker2002" /> Fumie kui meelsuse kontroll oli psühholoogiline piinariist usklike avastamiseks, aga ka nende usku tagasilangemise vältimiseks, sest hiljem pidi seda kordama igal aastal.<ref name="Miyazaki2003" /> Kes seda ei teinud, neid ootas surm või piinamine. Piinamise eesmärk oli viia inimene pigem apostaasini ja iga hinna eest vältida ohvri surma, sest sellised surmad kuulutati kristlaste poolt märterluseks.
 
Peale Toyotomi Hideyoshi surma 1598. a. arenes kristlik kirik siiski edasi ja toimus isegi veel massiristimisi kuni 1614. a., mil tagakiusamise poliitikat tõhustati oluliselt ja asuti rakendama täiel määral. 1600. a. kehtestas Tokugawa Ieyasu (1543-1616) oma positsiooni kuulsas [[Sekigahara lahing|Sekigahara lahingus]] Toyotomi klanni vastu, lõi 1603. a. Edo bakufu ehk Edo (tänapäeval [[Tōkyō]]) sõjalise valitsuse (ka Tokugawa sõjaline valitsus, Tokugawa šogunaat) ja lasi end keiser Go-Yōzeil määrata selle valitsuse juhiks šoguniks[[Šogun|shoguniks]]. Tokugawa Ieyasu oli kristluse suhtes esialgu siiski üsna tolereeriv, kuna oli huvitatud kasumlikust kaubavahetusest Euroopaga.<ref name="Higashibaba2001" />
 
=== Kristluse mahasurumine ja isolatsioon ===