Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pinnavee hüdroloogia''' on teadus, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas. Hüdroloogia valdkondade hulka kuuluvad ka [[põhjavee hüdrologia]] ja [[merehüdroloogia]]. Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat [[Maismaavesi|maismaavett]] (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). [[Pinnaveekogu|Pinnaveekogud]] jagunevad :

[[Vooluveekogu|● vooluveteks]]: [[Jõgi|jõed]], [[Oja|ojad]], [[Kraav|kraavid]] ja

● [[Seisuveekogu|seisuveteks]]: [[Järv|järved]], [[Tiik|tiigid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.envir.ee/et/pinnavesi|pealkiri=Pinnavesi|aeg=24. september 2020}}</ref> Oluline

Hüdroloogiliste uuringute tgeemisel on oluline välja tuua veekoguse ja vooluhulkadeveehulkade varieeruvus aasta jooksul ja aastate vahel.- Veevarustuse varieeruvust mõjutab suuresti [[kliima]]. Koos selliste geograafiliste omadustega nagu [[topograafia]], [[mullapinnas]] ja [[maakasutus]], mõjutab hüdroloogiline varieeruvus [[Pinnaveesüsteemid|pinnaveesüsteemide]] arengut ja iseloomu. Voolu [[Varieeruvus|varieeruvust]] on oluliseks teguriksoluline ka veekogude [[Ökosüsteem|ökosüsteemide]] tervises. Äärmuslikud [[Üleujutus|üleujutused]] on olulised, kuna paljud [[Jõgi|jõge]] kujundavad protsessid toimuvad suurimate [[Üleujutus|üleujutuste]] ajal, mida nimetatakse ka [[Lähtestussündmus|lähtestussündmusteks]]. Ehkki jõesüsteem võib normaalsetes hüdroloogilistes tingimustes püsida aastaid suhteliselt stabiilsena, on looduslik varieeruvus, sealhulgas äärmuslikud sündmused, osa [[Veerežiim|hüdroloogilisest režiimist]], mis loob ja hoiab tervet [[Jõesüsteem|jõesüsteemi]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.ramp-alberta.org/river/hydrology/surface+water.aspx|pealkiri=Surface Water Hydrology|aeg=2020}}</ref>