Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pinnavesi]] on mis tahes veekogu maapinnal, sealhulgas [[Ookean|ookeanid]], [[Oja|ojad]], [[Jõgi|jõed]], [[Järv|järved]], [[Märgala|märgalad]] ja veehoidlad. Hoolimata sellest, et see on soolane vesi, peetakse ka ookeani pinnaveeks. Pinnavesi osaleb [[Veeringe|hüdroloogilises tsüklis]] ehk [[Veeringlus|veeringluses]], mis hõlmab vee liikumist maapinnale ja tagasi. Vett, mis imbub sügavale maasse, nimetatakse põhjaveeks.

[[Pinnavesi]] võib nõrguda maa alla, et saadamuutuda [[Põhjavesi|põhjaveeks]], selle tulemusena saab põhjavesi maismaal pinnavee täiendamiseks taas pinnale tõusta. Nendes kohtades moodustuvad [[Läte|lätted]].

Pinnavett on kolme tüüpi: mitmeaastane, mööduv ja [[Antropogeensed tegurid|inimtekkeline]]. Mitmeaastane ehk püsiv pinnavesi püsib aastaringselt ja sademete vähesuse korral täiendatakse seda põhjaveega. Ajutine või poolpüsiv pinnavesi eksisteerib ainult osa aastast. Ajutise pinnavee hulka kuuluvad väikesed ojad, [[Laguun|laguunid]] ja [[Veeauk|veeaugud]]. Inimtekkelist pinnavett leidub [[Tehiskonstruktsioonid|tehiskonstruktsioonides]], näiteks [[Tamm (ehitis)|tammides]] ja ehitatud märgalades.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/surface-water/#:~:text=Surface%20water%20is%20any%20body%20of%20water%20above%20ground%2C%20including,wetlands%2C%20reservoirs%2C%20and%20creeks.&text=Evaporation%20and%20seepage%20of%20water,the%20ground%20is%20called%20groundwater.|pealkiri=Surface Water}}</ref>