Euroopa Liidu direktiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Direktiivi kaudne õigusmõju: asendasin ''sisseriiklik'' sõnaga ''siseriiklik'' |
|||
5. rida:
Võib tekkida olukord, kus EL-i liikmesriik ei ole järginud direktiivis sätestatud tähtaega ning on jätnud direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse rakendamata. Peamine põhjus on riigisisene ülevõtmisakti vastuvõtmise protseduur, mis võib olla aeganõudev, kuna olenevalt direktiivist võib riigil selle rakendamiseks olla vajadus muuta olemasolevaid õigusakte või luua täiesti uusi regulatsioone.<ref>[https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/direktiivide-ulevotmine Direktiivide ülevõtmine] Riigikantselei</ref> Kuna direktiiv tuleb üle võtta täielikult, peab olema tagatud ka selle tõhus rakendamine, seetõttu tuleb kavandada ka täitmist tagavad normid.<ref name=":2">[https://www.eesistumine.ee/et/733-direktiivi-ulevotmise-meetodi-valik Direktiivi ülevõtmise meetodi valik]</ref> Direktiivide viibinud ülevõtmine liikmesriikides on aktuaalne probleem, mis takistab Euroopa Liidu seisukohast enda kodanikel ning ettevõtjatel saada kasu [[Euroopa Liidu õigus]]e eelistest. Sellest tulenevalt on Euroopa Liit seadnud sihiks redutseerida ülevõtmise puudujääke 1%-ni.<ref name=":1" />
Isiku (sh nii juriidilise kui ka füüsilise isiku) tuginemine ülevõtmata või puudulikult ülevõetud direktiivile oma õiguste tagamiseks riigi (laias tähenduses) vastu on tuntud kui '''direktiivi vahetu õigusmõju'''. Põhimõtet, et kõik Euroopa Liidu riikide kohtud peavad [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendama]]
== Direktiivi vahetu õigusmõju ==
32. rida:
== Direktiivi kaudne õigusmõju ==
Direktiivi kaudne õigusmõju ehk kooskõlaline tõlgendamine (inglise ''indirect effect of directive'') on [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õiguse]] põhimõte, mille kohaselt on kõik EL riikide kohtud kohustatud [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendama]]
Esimene otsus, kus Euroopa Kohus kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aasta [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen|Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann kaasus]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref>. Selles kaasuses kinnitas Euroopa Liidu Kohus esmakordselt, et riiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama
=== Põhimõtte väljakujunemise ajalugu ===
Esimene otsus, kus [[Euroopa Kohus]] kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aastal [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen|Sabine von Colsoni ja Elisabeth Kamanni]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C-14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref> kaasus, milles [[Euroopa Liidu Kohus|EL-i kohus]] esmakordselt kinnitas, et Euroopa Liidu riikide kohtud on kohustatud tõlgendama siseriiklikku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses selleks, et tagada direktiivi tulemuslikkust. Kohus aga täpsustas, et siseriiklikud kohtud peavad selle tagama, järgides
Hilisemas lahendis [[Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA]]<ref>Asi [http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-106/89 C-106/89], ''Marleasing v Comercial Internacional de Alimentació''</ref> EL-i kohus laiendas kooskõlalise tõlgendamise mõju. Kohus kinnitas, et EL-i riikide õigusnorme peab tõlgendama kooskõlas EL-i õigusega, isegi kui probleemi käsitlev direktiiv ei ole siseriiklikult üle võetud. Lahendi olulisem mõju seisnes selles, et see kohustas EL-i riikide kohtuid eelistama EL-i õigusega konformset tõlgendamist senikaua, kui see ei vii ''contra legem'''i lahenduseni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Marc Amstutz|pealkiri=In-Between Worlds: Marleasing and
| |||