Redaktsioon: 12. mai 2021, kell 23:43 redigeeri EAhtiO (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust P Parandasin mõned tähevead! Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2021, kell 10:44 redigeeri eemalda EAhtiO (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust P Muutsin mõned kursiivid püstkirjaks! Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: == Taust == Rotter sündis 22. oktoobril 1916 [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]] [[New York\|New Yorgis]] [[Brooklyn\|Brooklyni linnaosas]] juudi immigrantidest vanemate kolmanda pojana. Rotteri isa oli kuni [[Ülemaailmne majanduskriis\|suure depressioonini]] edukas ettevõtja. Lapsepõlves ja noorukieas kogetu mõjutas oluliselt ka Rotterit, kes hakkas majanduskriisi ajal märkama ühiskonnas valitsevat sotsiaalset ebavõrdsust ning mõistma sotsiaalsete olude mõju inimestele. Psühholoogia vastu hakkas ta huvi tundma keskkoolis, kui ta luges muuhulgas [[Sigmund Freud\|S. Freud]]i ja [[Alfred Adler\|A. Adleri]] teoseid. 1933. aastal alustas Rotter keemiaõpinguid Brooklyni Kolledžis ([[Brooklyn College~~\|''Brooklyn College''~~]]). Kolledžiõpingute ajal süvenes tema huvi psühholoogia vastu ja sel ajal oli Rotteri oluliseks mõjutajaks [[Solomon Asch]]. Magistrikraadi psühholoogias omandas [[Iowa Ülikool\|Iowa Ülikoolis]] (''University of Iowa''), kus tema õppejõuks oli [[Kurt Lewin]]. Aastatel 1939 – 1941 õppis [[Indiana Ülikool\|Indiana Ülikooli]] [[Indiana University – Purdue University Indianapolis\|(''Indiana University'']]) doktorantuuris [[Kliiniline psühholoogia\|kliinilist psühholoogiat]]. == Sotsiaalse õppimise teooria == Ajal, mil Rotter töötas välja sotsiaalse õppimise teooria, oli kliinilises psühholoogias valdavaks suunaks Freudi [[psühhoanalüüs]], kus käitumist mõjutavate teguritena keskenduti [[Instinkt\|instinktidele]]. Tungide teooriast, mille järgi motiveerivad inimesi nende vajadusi rahuldavad psühholoogilised impulsid, lähtusid ka [[Õppimisteooria\|õppimisteooriad]]. Rotter liikus kaugemale seisukohtadest, mis baseerusid psühhoanalüüsi instinktidele ja [[Biheiviorism\|biheiviorismi]] tungidele ning lõi sotsiaalse õppimise teooria. Rotter uskus, et psühholoogias peab arvestama ka psühholoogilise motivatsiooni printsiibiga. 1954. aastal avaldatud artiklis ~~„''Social~~„Social Learning and Clinical ~~Psyhology''“~~Psyhology“ esitas ta seisukoha, mille järgi käitumise eeldatav mõju või tulemus motiveerib inimest tegutsema selliselt, et need eeldused täituksid. Inimesed soovivad vältida negatiivseid tagajärgi ning samas ihalevad positiivseid tulemusi. Kui keegi eeldab, et tema käitumisel on positiivne tagajärg või et võimalus positiivseks tulemuseks on suur, on ta ise tõenäoliselt valmis vastavalt käituma. Positiivne tulemus on käitumismalli tugevdav (sarrustav) ja ilmselt inimene kordab sama skeemi ka edaspidi. Sotsiaalse õppimise teooria näitab, et käitumist mõjutavad lisaks psühholoogilistele teguritele ka sotsiaalne kontekst ja keskkond.<ref name=":0">Rotter (1954)</ref> Rotteri idee järgi on võimalik muuta nii käitumist kui ka isiksust. Mõtteviisi ja ümbritsevate olude muutudes, muutub ka inimese käitumine. Rotteri käsitluses ei ole olemas kriitilist perioodi pärast mida on isiksus lõplikult välja kujunenud. Samas oli Rotter veendunud, et mida rohkem on teatud uskumusi või eelarvamusi toetavaid kogemusi, seda enam on vajalik sekkumine, et käitumismalle muuta.<ref name=":0" /> 21. rida: == Kontrollilookus == 1966. aastal avaldas Rotter ajakirjas ''Psychological Monographs'' I-E skaala, mis oli loodud mõõtmaks inimese sisemist ning välimist [[Kontrollilookus\|kontrollilookust]]. Kontrollilookus on selles kontekstis mõiste, mille järgi edu või ebaedu sõltub kas sisemistest või välistest faktoritest. I-E skaala mõõdab saavutusmotivatsiooni, mida Rotter seostab sisemise kontrollilookusega ning väljapoole suunatust ehk kalduvust muganduda, mida omakorda saab seostada välise kontrollilookusega.<ref name=":1">Rotter (1966)</ref> I-E skaalat on laialdaselt rakendatud [[Isiksusepsühholoogia\|isiksusepsühholoogias]], kuigi seda on ka korduvalt kritiseeritud. Küsitavaks on peetud ainult kahe alternatiivse valiku esitamist ja juhitud tähelepanu sellele, et kontrollilookuse kontseptsioon tervikuna ei pruugi olla nii homogeenne, nagu seda kirjeldab Rotter. Rotter ise oli veendunud, et ainult kahe faktori mõõtmine on ammendav.<ref name=":1" />

Julian Rotter: erinevus redaktsioonide vahel