Võrguadapter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendav info ja parandatud tõlge. |
Resümee puudub |
||
23. rida:
| class3 = 1000 Mbit/s
| class4 = kuni 160 Gbit/s
| manuf1 = [[
| manuf2 = [[
| manuf3 = [[
| manuf4 = [[
}}
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]] ''network interface controller'' (''NIC'') ehk '''võrguliidese kontroller''') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mille kaudu ühendatakse seade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]ti või [[kohtvõrk]]u.<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref> Võrguadapteri ülesandeks on arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgu kaudu, andmete vastuvõtt võrgust ning andmevoogude juhtimine<ref>{{Netiviide|url=http://kollis.pri.ee/TK/AO_1_moodul_lisamaterjal.pdf|pealkiri=AO1_moodul_lisamaterjal|vaadatud=02.05.2021}}</ref>.
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa.
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed [[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
== Ajalugu ==
Võrguadapterite ajalugu saab alguse Ethernet tüüpi võrkude loomisega - 1973. aastal leiutasid Robert Metcalf ja David Boggs Xeroxi Palo Alto uurimiskeskusest esimese Etherneti võrgu<ref>{{Netiviide|url=https://history.computer.org/pioneers/metcalfe.html|pealkiri=Robert M. Metcalfe|vaadatud=02.05.2021}}</ref>, mis 1990ndateks sai kõige levinuimaks kohtvõrgutehnoloogiaks. Arvutivõrkude areng ja levik tõi kaasa ka nõudluse võrguadapterite järgi.
==Võrguadapteri eesmärk==
Võrguadapter on aluseks ülejäänud võrguprotokollistikule, mis võimaldab luua arvutite vahel võrguühendusi. Selleks rakendab võrguadapter
Füüsilise kihi ülesandeks on elektrisignaalide edastamine kaabli kaudu või raadiolainete edastamine traadita ühenduse puhul. Kanalikiht ehk andmelülikiht vastutab andmete edastamisel esinenud vigade avastamise ja parandamise eest. Võrgukaart on nii füüsilise kihi kui ka kanalikihi seade.
54. rida ⟶ 57. rida:
Suuremat kiirust vajavate ühenduste puhul kasutatakse [[10-gigabitine Ethernet|10-gigabitist Ethernet]]<nowiki/>i, SFP+ Direct Attach või kiudoptilisi ühendusi.
[[Fail:D-Link Gigabit Cardbus Notebook Adapter.jpg|pisi|[[PC-kaart|PCMCIA]] pessa ühendatav sülearvuti võrguadapter]]
10Gbit/s andmeedastuskiirust üle keerdpaarkaabli pakub võrgutehnoloogia 10GBASE-T, selle täiendus IEEE 802.3bz lisab veel 2,5Gbit/s ja 5Gbit/s kiirused. NBASE-T tähistusega seadmed suudavad automaatselt valida kiiruste 100 Mbit/s, 1, 2.5, 5, või 10 Gbit/s vahel vastavalt seadmete ja võrgu võimekusele<ref>{{Netiviide|url=https://archive.nbaset.ethernetalliance.org/technology/|pealkiri=NBASE-T™ Technology|vaadatud=06.05.2021}}</ref>. Uutelt emaplaatidelt võib aga tihti leida 2,5Gbit/s maksimaalse ühenduskiirusega võrguadapteri, mis on kiirem kui 10/100/1000 aga odavam kui 10Gbit/s võrk.
67. rida ⟶ 70. rida:
Mõnikord kasutatakse sõnu "võrgukaart" ja "kontroller" vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installitakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud
== Täiendav funtsionaalsus ==
* TCP/IP kergendusmootorit (TCP offload engine (TOE)) kasutatakse suuremaid kiirusi toetavatel võrguadapteritel protsessori ressursi vabastamiseks.Selleks kasutatakse võrguliikluse töötlemiseks protsessori asemel võrguadapteri kergendusmootorit, vähendab keskprotsessori koormust ning suurendab süsteemi jõudlust.
* ''Multiqueue'' tähistab võrgukaardi puhul mitme saatmis- ja vastuvõtujärjekorraga seadet. Nii ei panda kõiki saabunud pakette ühte järjekorda, vaid hajutatakse erinevate vahel. Igal järelkord saadab välja ka eraldi katkestusesoovi, mida võib teenindada erinev protsessor või protsessori tuum. Nii saab võrguliiklust süsteemis hajutada misläbi kasvab jõudlus<ref>{{Netiviide|url=https://www.programmersought.com/article/189557626/|pealkiri=NIC multi-queue technology and RSS function introduction|vaadatud=06.05.2021}}</ref>.
* Võrgukaart võib sisaldada ka [[FPGA|programmeeritavaid ventiilmaatrikseid]], mis võimaldavad kasutajal kaardile programmeerida lisafunktsioone, mis võrgusignaale enne protsessorini jõuddmist täiendavalt töötlevad. Selliste ventiilmaatriksite kasutamisega vähendatakse latentsaegu aegkriitliste andmevahetusete puhul.
* Serverites on kasutusel ka koondvõrguadapterid (Converged Network Adapter) mis kombineerib hostsiiniadapteri ja võrguadapteri, võimaldades sama seadet kasutades ühenduda nii salvestivõrkude kui ka muude arvutivõrkudega<ref>{{Netiviide|url=https://searchstorage.techtarget.com/definition/converged-network-adapter-CNA|pealkiri=Converged network adapter (CNA)|vaadatud=06.05.2021}}</ref>.
==Vaata ka==
*[[Ethernet]]
*[[Ruuter]]
*[[GBIC]]
76. rida ⟶ 91. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Network cards|Võrgukaardid}}
*
{{Arvuti}}
| |||